Oliver Liidemann: hea tahtmise korral saaks ka Viimsis teha korraliku uisuplatsi

Viimsi vallavalitsus rajas kaasava eelarve raames jaanuari keskel jääväljaku Vimka suusanõlva juurde autoparklasse.

Viimases volikogus tekkis küsimus, et kas selle uisuplatsiks tegemiseks kulus  50 000 eurot või läks see 50 000 eurot jagamisele erinevate kaasava eelarve ideede teostamise vahel.

Kahjuks nendele küsimustele volikogu liikmed 26. jaanuari istungil vastuseid ei saanudki. Sest volikogu esimees segas vahele ja käskis küsida nn õigeid küsimusi. Samas lasi Taavi Kotka võimuliitu kuuluvatel volikogu liikmetel küsida mida iganes need soovisid. Koalitsioonikaaslastele lubas ta ka asjasse mitte puutuvaid küsimusi ning kahjuks saime neilt kuulda minu arvates laimavaid kommentaare. Aga volikogu esimees vaikis ja laskis soolotseda.

Kuna ma volikogus täpsustavaid küsimusi esitada ei saanud, tulebki need esitada nüüd siinses artiklis. Ei soovi, et vallavalitsus hiljem kehitaks vaid õlgu ning ütleks, et töid teostas Viimsi Haldus ja meie ei peagi aru andma.  Kui Viimsi vallavalitsus tellib avaliku raha eest teenuseid, siis on ka vallavalitsususel aruandmise kohustus.

Ilma hämamata tahaks kuulda selgitusi, et kas  uisuplatsi tehti kiirelt ja hooletult vaid linnukese kirja saamise ning valla Facebookis klikkide kogumise nimel? Miks ei võetud teha üks  korralik platsi, mis esimeste plusskraadidega kohe ära ei sula?

Jääplats on väike, seda paneb igaüks koheselt tähele. Ehk kui tahta seal korralikult uisutada, siis seda hästi teha pole võimalik. Plats tundub olevat ka keskele kaussi ehk selle sirgeks saamine ainult veega on keeruline. See nõuab ikkagi korralikke miinuskraade ja mitte lohu korraga kiirelt veega täitmist, mille tulemusel hiljem on jää mulle täis.

28. jaanuaril oli Vimka uisuplatsil jää paksus äärtes 3 mm ja keskel 7 mm. Kuna jää paksust pole isegi mitte üht sentimeetritki, siis uisutada ei saa seal kohe mitte. Vahest ainult väga vähe kaaluv laps, keda tuul lükkab ühest otsast teise.

Kui nüüd ilmad uuesti külmaks lähevad, siis ei peaks Viimsi vald  mitte jalgratast leiutama, vaid küsima abi inimestelt, kes on sarnaste väljakutega toimetanud juba aastakümneid.

Olemasolevat kava ei kasutatud

Vimka uisuplatsi asukohaga on nii ja naa. Ühest küljest justkui hea, et see asub suusanõlva vastas. Et kes suusatada ei taha, see uisutab. Aga teisalt võiks uisuplats olla rohkem keskuses, kuhu ligipääs kordades lihtsam.

Eelmine vallavalitsus arutas püsiva, torudega jääväljaku rajamist staadioni juurde, kus praegu asub korvpalliväljak. Plaan nägi ette, et talveks oleks kossuplatsi plastik 4 kuuks ära võetud ning tekitatud sinna poorded. Jääd oleks aidanud teha kompressor.

Kui need tööd teostataks tänaste hindadega, siis kuluks uisuplatsi rajamiseks umbkaudu 350 – 500  tuhat eurot. Arvestades valla muid kulutusi pole tegemist ülemäära suure summaga. Eriti kui arvestada, et „moes“ on rentimine ning raamatukogu rendipinnale kulub aastas üle 800 tuhande euro.

Antud kava kohaselt rajatud uisuväljak oleks püsiv ning seda saaks kasutada ka siis, kui  õues 6 kuni 7 soojakraadi. Samuti saaks kõige lihtsama variandi puhul rentida antud summa piires ka 4-ks kuuks konteinerid, mida oleks võimalik kasutada uiskude rentimise korraldamiseks.

Huvitav, miks seda kava pole realiseeritud?

Foto: Oliver Liidemann.

Oliver Liidemann on Viimsi vallavolikogu liige.

Toimetuselt: Viimsi Uudised avaldab vallavalitsuse selgitused uisuplatsi teemal ära niipea, kui need saadetakse.

***

9. veebruaril saatis Viimsi vallavalitsuse avalike suhete osakonna juhataja Martin Jaško lingi Viimsi Teataja veebiversioonis samal päeval ilmunud abivallavanem Annika Vaikla artiklile “Liulaskmisest, uisuväljakust ja sealt edasi Viimsi jäähallini”.

Artiklis tuuakse välja, et Vimka vastas asuvasse parklasse 600-ruutmeetrise uisuväljaku rajamise ja hooldamise kulud peaksid talve lõpuks olema ligi 15 000 eurot. Kuna kaasava eelarvega eraldati uisuplatsi rajamiseks 50 000 eurot, siis “saab liikuda edasi ka kaasava eelarve järgmise projekti teostusega vastavalt rahvahääletustulemusena tekkinud pingereale”.

Annika Vaikla artiklit on võimalik täismahus lugeda SIIT.

Viimsi Uudised

Jaga: