Taastatud Viimsi valla esimene vallavanem ning kauaaegne Kelvingi külavanem Ants-Hembo Lindemannile (89) antakse 20. detsembril pidulikult üle elutöö preemia.
Viimsi Uudises külastas selle puhul laureaati teise advendipüha eel tema kodus Kelvingis. Kõik teenekat vanahärrat lähemalt tundvad inimesed teavad, et Ants-Hembol jätkub värvikaid mälestusi hulgaliselt ning jutud neist venivad tavapärasest pikemaks. Meie lugejatele vahendame siinkohal vaid kolme seika teeneka kogukonnaliikme eluteelt, mis kindlasti paljudele viimsilastele rohket äratundmist toovad.
Kuidas Ants-Hembo andis Kuulile relvaloa
1990. aasta alguses helistas Oskar Kuul äsja Viimsi külanõukogu esimeheks valitud Ants-Hembole ning kutsus viimase enda juurde kohvile. Ants-Hembole oli see suureks üllatuseks, et nii suur mees esitab talle küllakutse. Kokku saades tundis Kuul esimese asjana huvi, kas uus külanõukogu esimees on alkohoolik. Ants-Hembo vastas, et karsklane ta pole, sünnipäeval ikka võtab pitsi, aga alkohoolik ka pole. Kuul selgitas, et Ants-Hembo eelkäija oli kõva tarbija ning Kuul ei saanud seetõttu temaga hästi jutule. Vajalikke asju tuli ajad külanõukogu sekretär Sirje Saksa kaudu. Ühtlasi kurtis Kuul oma hirmu, et kogu tema elutöö on lõppemas ja kõik mis ta on teinud, kaob. Ning küsis Ants-Hembolt otse – kas tuled ka mulle nuga selga lööma? Ants-Hembo selgitas, et tal selliseid kombeid pole ning püüab ikka inimestega läbi rääkida ning hoida normaalseid suhteid. „Püüan ikka teha meeskonnatööd. Mina üksi kivi ei veerata. Leian omale kaaslasi ja sõpru, kes on nõus aitama kivi veeretada,“ rääkis Ants-Hembo Kuulile rahustuseks.
Mõne aja pärast tuli Kuul ise külanõukogusse kohvitama. Taas kurtis ta oma mure ja mainis, et külanõukogul on õigus anda välja relvaluba. Kuul ütles, et ta kardab, kuna rahvusvaheline olukord on väga keeruline. Ants-Hembo viitas esmalt, et hiljuti Venemaalt külas käinud minister ju kinkis Kuulile nimelise relva. Viimane küsis vastu, et kas ei soovi siis relvaluba anda. Ants-Hembo küsis omakorda – ega Sa ei joo? Kui Kuul kinnitas, et ta purjus peaga naist ega ämma relvaga ähvardama ei hakka. Seejärel andis Ants-Hembo korralduse kirjutada Kuulile relvaluba välja.
„Eks Kuuli oldi tookord tema julgeoleku mineviku tõttu ähvardatud ning ta kartis tõemeeli,“ tõdeb Ants-Hembo nüüd.
Kuidas Ants-Hembo tõstis ukse taha Naissaare city’ks ehitada soovinud ärimehed
Naissaarel asunud nõukogude armee miinilaudude Tallinnas resideerunud ülemaga õnnestus Ants-Hembol 1990ndate alguses edukalt suhteid korraldada. Tõelise punaarmeelasena pidas too ohvitser alguses Ants-Hembot fašistiks, aga hilisemas suhtluses nägi, et mees ajab õiget asja. Muuhulgas oli ülem ka ise kehtestanud Naissaarel karmi korra, kus omavoliliselt puid maha võtnud sõdurid pandi kartsa ning ühest sõjaväelasest oli tehtud nö metsaülem.
Ants-Hembo meenutab, et kord külastas ta Naissaart koos president Lennart Meri ja tema abikaasa Hellega. Enne miinilao territooriumile sisenemist käskis tunnimees kõigil tikutopsid ja välgumihklid hoiule anda. Lennart presidendina keeldus sellist korraldust täitmast. Olukorra lahendas toosama miiniladude ülem, kes võttis presidendi sisenemise ühes välgumihkliga nö enda vastutusele.
Pärast nõukogude vägede lahkumist õnnestus Ants-Hembol luua sinna koos mõttekaaslastega rahvuspark. „Suur abi oli selles protsessis tollasel keskkonnaminister Rein Ratasel ning peaminister Andres Tarandil,“ meenutab Ants-Hembo.
Et tegemist oli ülimalt õige sammuga, näita ka toona Naissaarele erinevaid äri- ja kinnisvaraprojekte kavandanud ettevõtjate surve. Näiteks ühed ärimehed lubasid Ants-Hembole suure kasiinosaare projekti pealt pudrumägesid ja piimajõgesid ka Viimsi vallale. Nendel meestel soovitas Ants-Hembo konkreetselt panna oma kabineti uks väljaspoolt kinni.
Kuidas Ants-Hembo tõi riigil valla omandusse militaartaristu
Ants-Hembo naljatleb, et 1990ndate alguses oleks saanud Viimsi vald ükskõik millisele teisele Eesti vallale eduka sõja kuulutada, sest siin asus kokku 19 sõjaväebaasi, neist kaks olid raketibaasid.
Siiski oli tal toona tükk tegemist, et saada Viimsi poolsaarel asunud endiste nõukogude armee sõjaväebaaside maa valla omandusse. Aktiivselt seisis sellel vastu toonane kaitseminister Hain Rebas. Aga abi oli sellest, et peaminister Mart Laar kutsuti Viimsisse külla, näidati talle valla koole ning hoolekodusid. Peaminister lahkus Viimsist kõigiti heade muljetega ning peagi läks valitsuse istungil läbi otsus anda Viimsis olnud militaarbaaside maad ja taristu üle Viimsi vallale.
Esimesena leidis armeest mahajäänud baasidest kasutust Kelvingi, kus punapäevalased olid 1980ndate lõpus teinud põlismetsas lageraiet. Kiirelt kerkis sinna tänane Kelvingi küla, mille arendamisse on Ants-Hembo aastakümneid panustanud.
Omaette huvide keskmeks kujunes Rohuneeme põlismets, kus varasemalt oli asunud raketibaas. Osa maas läks RMK-le, osa jäi munitsipaali. Akadeemik Jüri Martin koostas koos tudengitega uuringu, millega tuvastati Rohuneemes kolm haruldast sambla liiki, mida mujal Eestis ei esine. Kuigi Jaan Alveri eestvedamisel sooviti sinna metsa asemel teha golfirada, õnnestus mets kaitse alla saada ning ulatuslikud raietööd jäid ära.
***
Lõpetuseks palus Ants-Hembo tänada kõiki oma kaasteelisi.
„Suuri kive ei jõua mees üksi veeretada, selleks on vaja paljude ühispingutust. Südamlik tänu kõikidele, kes on minuga üheskoos kive veeretanud,“ rõhutas Ants-Hembo.
***
Viimsi Uudiste toimetus õnnitleb Ants-Hembo Lindemanni elutöö preemia puhul ning soovib talle tugevat tervist ning jätkuvalt ärgast meelt!
Ants-Hembo Lindemanni ja Viimsi vald
- 10. jaanuaril 1990 valiti Ants-Hembo Lindemann ühehäälselt (poolt ei hääletanud ta vaid ise) Viimsi külanõukogu esimeheks
- 28. detsembril 1990 taastati esimesena Harjumaal Viimsi valla õigussjärgsus. Vallavanem Ants-Hembo Lindemannile andis pidulikult vastava tunnistuse üle Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütli esindaja Arno Almann
- Alates märtsist 1994 kuulus Ants-Hembo Lindemann Kelvingi küla juhatuse koosseisu
- Alates maist 1999 kuni 2018. aastani oli ta Kelvingi külavanem
Tunnuspilt: Ants-Hembo Lindemann Kelvingi jõulupuu juures.
Loe samal teemal:
„Viimsi esimene vallavanem: Inimesel peab loodus olema!“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: