Vaikne Laupäev on osa kristlikust ülestõusmispühade ehk lihavõtte pühade tsüklist ning tähistab Suure Reede ja Ülestõusmispüha vahelist päeva.
Tegemist on vaikse ja sügavalt mõtliku ajaga, mil kristlased meenutavad Jeesuse Kristuse surma ja tema puhkust hauas enne ülestõusmist. Ehkki paljude jaoks möödub see päev rahulikult ja vaikselt, on sel mitmeid olulisi tähendusi ja traditsioone, mis ulatuvad sügavale ajalukku.
Vaikse Laupäeva usuline tähendus
Kristlikus traditsioonis on Vaikne Laupäev päev, mil Jeesus Kristus viibis hauas pärast oma ristilöömist Suurel Reedel. See on ooteaeg, leina ja vaikuse päev, mil maailm jääb justkui hinge kinni hoidma enne rõõmu, mis saabub Ülestõusmispühal. Varakristlikus teoloogias usuti, et Jeesus laskus sel ajal surmavalda, et vabastada sealt õiged hinged – seda nimetatakse Kristuse “allaminekuks põrgusse” (ladina keeles descensus ad inferos).
Paljudes kirikutes hoitakse Vaiksel Laupäeval liturgilist vaikust – missa ega armulaua talitusi ei toimu, kirikukellad vaikivad ning altar jääb kaunistusteta. See on aeg sisemiseks mõtiskluseks ja palveks. Mõnel pool loetakse läbi vaikse jumalateenistuse ka Jeesuse haual viibimist ja tema ülestõusmise ootust sümboliseerivaid tekste.
Traditsioonid Eestis ja mujal
Eestis, nagu paljudes teisteski kristlikes maades, on Vaiksel Laupäeval traditsiooniks olnud ettevalmistused ülestõusmispühaks. Kui Suurel Reedel kehtis range vaikus ja töökeeld, siis Vaikne Laupäev oli juba veidi vabama meelega – paljud pered kasutasid seda päeva kodu koristamiseks ja toidu valmistamiseks.
Vanade rahvakommete kohaselt usuti, et just Vaiksel Laupäeval tuli kodu korralikult ära puhastada, sest puhtus tähendas uut algust ja hinge valmisolekut ülestõusmispühaks. Koristati kodu, värviti mune ning valmistati piduroogasid. Eestis oli levinud ka uskumus, et Vaiksel Laupäeval tehtud tööd toovad eriti head õnne – näiteks pesu pesemine ja aia koristamine olid soodustatud tegevused.
Munade värvimine, mis on saanud üheks tuntumaks lihavõttekommeteks, algab sageli just Vaiksel Laupäeval. Munad sümboliseerivad uut elu ja ülestõusmist, ning nende kaunistamine on olnud rõõmus ja loominguline ettevalmistus ülestõusmispühaks.
Öö ja valguse sümbol
Vaikse Laupäeva õhtul või ööl toimub paljudes kristlikes kirikutes ülestõusmispüha eelne öövalve ehk paasavigil. See on tseremoonia, kus süüdatakse uus paasaküünal – valguse sümbol, mis tähistab Kristuse ülestõusmist ja võitu surma üle. Tuli levib pimedusse, sümboliseerides lootust, uut algust ja elu triumfi surma üle. See on võimas ja sügava tähendusega rituaal, mis toob inimesed kokku jagatud usu ja rõõmu tähistamiseks.
Kokkuvõte
Vaikne Laupäev on aeg vaikuseks, mõtiskluseks ja ootuseks. See on päev, mil maailma helid justkui vaibuvad ja süda valmistub imet vastu võtma. Kristliku traditsiooni üks vaiksemaid, kuid sügavama tähendusega päevi kutsub meid peatuma, mõtlema elule, surmale ja lootusele, mis järgneb pimedusele. Tänapäeval, mil elu on sageli kiire ja lärmakas, pakub Vaikne Laupäev haruldast võimalust aeg maha võtta ja valmistuda sisemiselt ülestõusmispüha valguse ja rõõmu vastuvõtuks.
Tunnuspilt: freepik.com
Loe samal teemal:
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: