ChatGTP: 20. august – vabaduse ja visaduse päev Eesti lähiajaloos

20. august 1991 on üks olulisemaid kuupäevi Eesti rahva ajaloos. Sel päeval taastati riiklik iseseisvus, lõpetades aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni. Taasiseseisvumispäev on tänaseni pigem rahulik ja väärikas püha, mis meenutab vabaduse haprust ja rahva ühtsust.

Tee iseseisvuse taastamiseni

1980.aastate lõpus hakkas Nõukogude Liit sisemiselt nõrgenema. Mihhail Gorbatšovi perestroika andis Balti rahvastele võimaluse hakata taas avalikult rääkima vabadusest. Eestis kerkisid esile rahvaliikumised, mis koondasid rahvast ja viisid suurejooneliste meeleavaldusteni.

„Me ei olnud enam lihtsalt rahvas, kes elab omaette – me muutusime rahvaks, kes ütleb välja oma tahte,“ meenutas hilisem president Lennart Meri.

Hirvepargi miiting, fosforiidisõda ja Balti kett 1989. aastal näitasid, et eestlased, lätlased ja leedulased olid valmis ühiselt nõudma vabadust. 1990. aastal valitud Ülemnõukogu koosseisus oli juba ülekaalus iseseisvuse taastamist toetav jõud.

Otsustav õhtu Toompeal

20.augustil 1991 puhkes Moskvas riigipööre, millega püüti takistada liiduvabariikide eraldumist. Tallinnas liikusid Nõukogude tankid, õhus oli hirm ja ebakindlus.

Õhtul kogunes Eesti Ülemnõukogu erakorralisele istungile. Pärast pikki arutelusid võeti kell 23.02 vastu ajalooline otsus taastada Eesti riiklik iseseisvus. 69 saadikut hääletas otsuse poolt, üks vastu ja kaks jäid erapooletuks.

„See oli hetk, mil polnud enam tagasiteed. Me kas astusime iseseisvuse poole või jäime igaveseks minevikku kinni,“ ütles toonane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel.

„Me istusime hääletuse ajal sõna otseses mõttes ajaloo eeskojas,“ meenutas rahvarinde juht Edgar Savisaar.

Tunnustus maailmalt

Iseseisvuse taastamisele järgnes kiiresti rahvusvaheline tunnustus. Island oli esimene riik, kes Eestit ametlikult tunnustas. Mõne nädala jooksul tegid seda paljud teised riigid, ja 17. septembril 1991 võeti Eesti ÜRO liikmeks.

„Kui Island meid tunnustas, tundsime, et maailm on meiega,“ meenutas poliitik Marju Lauristin.

See samm tähendas tagasipöördumist maailma riikide hulka, kinnitades lõplikult, et Eesti on taas iseseisev ja suveräänne.

Taasiseseisvumispäeva tähistamine

20.august kuulub Eesti tähtsaimate riiklike pühade hulka. Päeva keskmes on pidulik istung Toompeal, kus meenutatakse ajaloolist otsust ja austatakse toonaseid riigimehi ning ühiskonnategelasi.

Samal ajal korraldatakse kogu riigis kontserte, vabaõhuüritusi ja mälestushetki. Paljud inimesed heiskavad koduaknale sinimustvalge lipu või süütavad küünla, et meenutada ühist võitlust vabaduse nimel.

„See päev ei ole ainult poliitikute oma. See kuulub kogu rahvale, sest just rahva tahe hoidis meid koos,“ on öelnud toonane poliitik ja hilisem minister Trivimi Velliste.

Erinevalt vabariigi aastapäevast on 20. august pigem rahulik ja mõtlik püha, mis kutsub meenutama minevikku ja hindama iseseisvuse väärtust.

20. august tänapäeval

Tänu taasiseseisvumisele on Eestil olnud võimalik liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga, arendada oma majandust ja kinnistada demokraatlikku riigikorraldust.

Noorem põlvkond ei pruugi enam 1991. aasta sündmusi mäletada, mistõttu on oluline, et koolides ja ühiskonnas räägitakse selle päeva tähendusest. Taasiseseisvumispäev ühendab eri põlvkondi, tuletades meelde, et vabadus pole iseenesestmõistetav.

„Vabadus ei ole antud kord ja igaveseks – seda peab iga põlvkond uuesti endale kinnitama,“ sõnas Lennart Meri juba oma presidendiajal.

Kokkuvõte

20.august 1991 oli päev, mil Eesti rahvas taastas oma riigi ja kinnitas õiguse otsustada ise oma tuleviku üle. See oli julguse ja ühtsuse võidupäev, mille tähendus ei kustu ajas.

Taasiseseisvumispäev on meie rahvusliku identiteedi lahutamatu osa – meenutus minevikust ja sõnum tulevikule: vabadus on väärtus, mida tuleb hoida iga hinna eest.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised