HELEN AAREMÄE-SAAR: alusharidus Viimsis – laps on võrdne, aga rahastus seda ei ole

Jätkuks oma varasemale arvamusloole (link loo lõpus) käsitlen olukorda Viimsis ja naaberomavalitsustes alushariduse toetamise valdkonnas.

Esimese kommentaaris rõhutasin, et uue alushariduse seaduse järgi seatakse lõpuks lasteaed ja lapsehoid lapsevanema seisukohast ühele pulgale.  Ühtsed nõuded kehtivad nüüd personali kvalifikatsioonile, rühma suurusele ja õppekavale. Samuti tugispetsialistide kättesaadavusele ning rahastuse võrdsustamisele.

Viimsis on pilt teistsugune. Kuigi lapsevanema kohatasu on ühtne (82 eurot kuus), toetab vald eralasteaedu ja -hoide siiski erinevalt ja üksnes lapsevanema vaatest seda küsimust vaadata ei saa. Nimelt jäävad hetkel Viimsi vallas eralastehoiud just rahaliselt kehvemasse seisu. See seab aga perede valikud sõltuvusse rahakotist, mitte soovitud hariduslahendusest.

Naabervaldades on lahendus märksa tasakaalustatum. Mõned näited:

• Saue vald: ei ole vahet, kas laps käib eralasteaias või -hoius – toetus on sama (457 eurot kuus, kui mõlemad vanemad on sisse kirjutatud).
• Rae vald: eralasteaia toetus kuni 515 eurot, kui lapsele on munitsipaalkoht pakutud, aga kui kohta pole, on vanema osa 132,90 eurot. Lastehoiuteenuse puhul on toetus kuni 614 eurot.
• Saku vald: lapsehoiuteenuse toetus on kuni 600 eurot.
• Viimsi vald: eralasteaedade toetus on 469 €/kuu, samas kui eralastehoiud saavad madalamat toetust 392 €/kuu.

Eeltoodust lähtuvalt on naabervaldade toetussummasid analüüsides selge erinevus lähenemise Viimsi ja teiste omavalitsuste vahel. Saue, Rae ja Saku valdades ei eristata eralasteaedu ja -hoide nii suures ulatuses või on toetuste loogika läbipaistvam.

See, et Viimsis on eralasteaedade ja -hoidude toetused erinevad, ei ole just tavapärane. Kuigi lapsevanemale võib tunduda, et kõik on justkui korras, sest kohatasu 82 eurot on ühtne, siis tegelikult on „tagatoas“ süsteem ebavõrdne ja üks panustaja ühiskonnast jääb rahaliselt kehvemasse seisu. See ei ole õiglane aga lõpuks lapsevanemate suhtes, seades suuremad piirangud lapse haridustee valikuvabaduse osas.

Alushariduse rahastus tuleb ka Viimsis muuta õiglaseks

Leian, et lapse haridustee alustamisel on alusharidus üks kõige määravamaid valikuid, mida lapsevanem teeb. Kui selle otsustamine toimub aga rahakoti järgi, mitte lapsevanema valikuvabaduse alusel, kaotab seeläbi kogu haridussüsteem. Kui rahastus jääb ebaõiglaseks, ei saa üks osa teenuspakkujatest võrdväärselt püsida ega areneda. Nii kahjuks aga kaotab kogukond oma arenguvõimalused tervikuna.

Küll aga on minu arvates erasektori hoidmisel hariduses väga oluline roll – just erasektor on toonud haridusse pigem kõige rohkem uuendusi. Olgu see Montessori pedagoogika või teised lapsest lähtuvad lähenemised – need on sageli alguse saanud erasektorist ja levinud hiljem ka munitsipaallasteaedadesse ja koolidesse. Just hiljuti tõi Inger Udeküll oma arvamusloos selle täpsemalt välja (https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/inger-udekull-kas-viimsis-on-ruumi-uuele-haridusviisile/). Nõustun tema öelduga – ka Viimsis peaks lapsevanemal olema haridustee valikul alternatiive. Montessori pedagoogika austajana leian, et see on üks hea näide toimivast lahendusest, mis looks juurde valikuvõimalusi. Kui aga erasektori jaoks on ellujäämise tingimused ebasoodsad, siis ei jõua võimalikud uuendused lõpuks meie lasteni. Kindlasti oleks aga mitmekesine haridusvalik see, mis muudaks Viimsi tõeliselt peresõbralikuks kohaks.

Nii võiks Viimsi võtta eeskuju teistest omavalitsustest, kus eralasteaedade ja -hoidude toetused on võrdsemad.

Uus alushariduse seadus seab lasteaia ja hoiuteenuse ühe pulga peale – küsimus on vaid selles, miks vald ise ei taha seda sammu astuda juba täna?

Helen Aaremäe-Saar kandideerib Viimsi vallavolikokku Kogukondade Viimsi nimekirjas.

Loe samal teemal:

“HELEN AAREMÄE-SAAR: uus alushariduse seadus toob Viimsi lastele võrdsed võimalused”

 “INGER UDEKÜLL: kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile?”

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised