INGER UDEKÜLL: jah, Viimisis on ruumi uuele haridusviisile

Möödunud sügisel küsisin, kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile? Täna saan vastata – jah, Viimsis on ruumi uuele haridusviisile.

Mul on siiralt hea meel ja olen tänulik uuele vallavalitsusele ja Haabneeme koolile, kes on võtnud südameasjaks viia Viimsi haridusuuendajate seltskonda, mitte jääda teistele järelejooksjaks.

Sel sügisel avaneb Haabneeme koolis Montessori pedagoogikat järgiv klass. Kindlasti on palju neid, keda see teeb kõhklevaks. Uued asjad, millest me palju ei tea, ongi võõristavad ja see on täiesti inimlik.

Montessori pedagoogika on juba üle saja aasta vana ja tõestanud end rohkem kui 140 riigis. Mul on rõõm näha, kuidas see lõpuks haarab ka Eestis pinda.

Just ilmus Eesti inimarengu aruanne, mille teema sel aastal oli haridus: „Haridus ühiskonna peeglis”.

Aruanne tõi selgelt välja, et oleme seni hariduses teinud head tööd, kuid tänaseks toimuvad suured muutused, millega peaksid poliitikakujundajad arvestama. Meie haridusmudel hakkab ajale jalgu jääma. Selleks, et saaksime jätkata senist head kurssi, on vaja uuendusi. Maailm muutub ja sellega peab kaasas käima. Aruanne toob välja ka sõlmküsimused, millele peame ühiskonnana vastused leidma.

Millised on lahendused?

Üks osa lahendusest on haridusviiside mitmekesistamine. Inimesed on erinevad ning me peaksime neid erinevusi austama, mitte suruma kõiki ühte vormi.

Montessori pedagoogikas on olemas vastused paljudele sõlmküsimustele, millega meie praegune haridussüsteem silmitsi seisab. Meil ei ole vaja leiutada jalgratast, sest see on juba olemas.

Montessori pedagoogika vaatleb last kui iseseisvat ja sisemise arengujõuga inimest, kelle ülesanne ei ole täita täiskasvanu ootusi, vaid kujuneda iseendaks.

Ma toon välja mõned sõlmküsimused, mida Montessori pedagoogika lahendab:

• Õpe on sageli killustunud aineteks. Seosed eluga ja eri valdkondade vahel jäävad nõrgaks
  Montessori pedagoogikat järgivas klassis toimub integreeritud õpe. See tähendab, et ained on lõimitud projektide ja teemade kaudu. Õppimine toimub terviklike tähenduste kaudu, mitte üksikfaktide kaudu. Nii saab õpilane maailmast ühtse ja seotud pildi.
• Õppija roll on sageli passiivne ja otsustusõigus on õpetaja või süsteemi käes
  Montessori pedagoogikas ei tähenda vabadus seda, et laps teeb, mida tahab. Vabadus on alati selgete ja turvaliste piiride sees. Laps saab valida tegevuse, töö tempo ja tööviisi, kuid tegutseb ettevalmistatud keskkonnas, kokkulepitud reeglite järgi ja arvestab teistega. Piirid loovad turvatunde ja struktuuri ning vabadus nende sees annab lapsele võimaluse kujuneda iseseisvaks ja vastutustundlikuks.
• Õppimise seos päriseluga
  Montessori õppes on olulisel kohal praktilised tegevused, eriti alushariduses, kus laps õpib elementaarseid eluoskusi. Esimestes klassides kasutatakse projektõpet, mille käigus lapsed otsivad vastuseid suurtele küsimustele ja uurivad elu meie ümber. Selle käigus nad loevad raamatuid, käivad kogukonnas või teadusasutustes, teevad omavahel koostööd ja jõuavad ise “ahhaa”-momentideni. Selline õppimisviis tekitab uudishimu, arendab ettevõtlikkust, julgust ja vastutuse võtmist ning koostööoskusi.
• Noorte vaimne tervis ja stress on kasvav probleem
  Montessori keskkond on rahulik ja ettevalmistatud, kus laps saab keskenduda ja süveneda ning töötada omas tempos. Siin puudub pidev hindamis- ja võrdlussurve. Lapsed saavad klassis vabalt liikuda, mis toetab turvatunnet ja autonoomiat.
• Rõhk testimisel ja mõõdikutele võib kitsendada hariduse eesmärki
  Montessori pedagoogikas on fookus protsessil ja mõistmisel, mitte ainult tulemusel. Kooli eesmärk peaks olema huvi tekitamine ning õppimise õppimine. Hindamine on arengupõhine ja ei tugine punktisüsteemile. Juhendaja jälgib lapse loomulikku arengut, mitte ei suru teda raamidesse.
• Kuidas kasvatada õppijat, kes õpib ka väljaspool formaalset süsteemi?
  Montessori pedagoogika järgi õpivad lapsed huvist lähtudes, mitte välisest motivatsioonist või ainult kohustusest. Siin saavad nad sügavalt keskenduda ja arendada iseseisvust, mis on vundament kogu eluks ning loob aluse elukestvale õppimisele.

Montessori pole ainult pedagoogika, vaid filosoofia

Montessori pedagoogika ei ole lihtsalt metoodika, vaid hariduse filosoofia ning lähenemine vanemlusele. Montessori klassi õppima pääsemise eelduseks on pere teadlikkus Montessori pedagoogikast ja valmisolek selle järgi ka last toetada.

Pere ja vanemluse vaates tähendab see keskkonna loomist, kus lapsel on turvaline vabadus tegutseda, teha valikuid ja õppida vastutust. Vanema roll ei ole juhtida iga sammu, vaid olla teadlik, rahulik ja austav teejuht ning eeskuju lapse loomuliku arengu kõrval.

Montessori pedagoogika vaatleb last kui iseseisvat ja sisemise arengujõuga inimest, kelle ülesanne ei ole täita täiskasvanu ootusi, vaid kujuneda iseendaks.

Inger Udeküll on MTÜ Edendades Montessori Haridust juhatuse liige ning Vimsi vallavolikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni liige (Kogukondade Viimsi)

Loe samal teemal:

 „INGER UDEKÜLL: kas Viimsis on ruumi uuele haridusviisile?“

 Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised