Heido Vitsur Postimehes: kuidas keerulist perioodi rahvusena üle elada?

Viimsis elav majandusanalüütik Heido Vitsur on 25. juuli Postimehes avaldanud pikema analüütilise kommentaari „Peame mõtlema, kuidas keerulist perioodi rahvusena üle elada”. 

Tsiteerime kommentaari lubatud mahus:

“Paratamatult tuleb siinjuures alustada sellest, et 1990. aastal sündis Eestis 22 300 last, möödunud aastal 9 200 ja selle aasta kuue kuuga 4 300 last, mis tähendab et vaatamata mitmete asjatundjatest optimistide kinnitusele ja ka ametlikele prognoosidele, pole olukord sugugi paranema hakanud vaid vastupidi, jätkanud halvenemist.

/—/

Kuigi on võimalik, et saja aasta või kahesaja aasta pärast elab maailmas selline populatsioon, mis pärast eelseivat ja nüüd juba vältimatuks muutunud demograafilist kollapsit suudab arenenud tehnoloogiaid kasutades teha kõike isegi enam kui praegune kaheksast miljardist inimesest koosnev populatsioon, seisab tänase elu ja tuleviku vahel mitme põlvkonna pikkune keeruline ja kardetavalt konfliktiderohke üleminekuperiood.

Probleem pole ju neis paaris tosinas riigis, kus see üleminekuperiood on juba alanud – kogu maailm liigub praegu pidurdamatult kuid erineva kiirusega samas suunas ja kuivõrd meil on eesminejatena paremad võimalused muutustega kohaneda ja alles jääda, peame juba täna mõtlema sellele, kuidas seda keerulist üleminekuaega rahvusena üle elada.

Kiireid struktuurseid reforme, nagu ka maksureformi vajame me seepärast, et isegi keskpikas perspektiivis, rääkimata järamisest kolmekümnest aastast, pole meil peamisi sotsiaalseid kulutusi – pensioneid, sotsiaalhoolekannet, tervishoidu ja haridust enam edasi arendada või isegi säilitada/ülal pidada/finantseerida samadel alustel kui seni. Sest veel täna moodustavad meie tööjõust kandva osa enne 1990. aastat sündinute suurearvulised põlvkonnad, kuid mis järgimse viieteist-kahekümne aastaga vältimatult minevikku kaovad.

Aga seni, kuni me ei ole huvitatud sellest, milline Eesti tegelikult on, kui palju tegelik Eesti statistilisest keskmisest Eestist erineb, kuni me ei püüagi mõista moraalseid ja sotsiaalseid karakteristikuid tähistavaid mõisteid ühte viisi, ega ka nende vajalikkust üldise edu saavutamiseks, kuni me õpetame, et ongi parem, kui mõeldakse vaid iseendale ja tänasele päevale, pole mingit lootust, et me vajalikes reformides võiksime kokkuleppele jõuda ja eesmineja võimalusi kasutada saame.”

Täismahus saab Heido Vitsuri kommentaari lugeda SIIT.

Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (ChatGTP)

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised