Ohutusjuurdluse Keskus tegi WRANGÖ kohta 9 ohutusalast soovitust

Ohutusjuurdluse Keskus lõpetas Prangli saarega ühendust pidava parvlaevaga WRANGÖ aastatel 2021–2026 toimunud seitsme juhtumi ohutusjuurdluse ning avaldas juhtumeid käsitleva koondaruande.

Seitsmest juhtumist kaks olid seotud sõukruvide vigastamisega jääs ning ülejäänud viis põhjapuudete või nende tagajärgedega. Kuus juhtumit liigitas OJK kergeks laevaõnnetuseks ja ühe ohtlikuks juhtumiks. Kuigi meresõiduohutuse seaduse järgi on ohutusjuurdluse läbiviimine kohustuslik üksnes väga raske laevaõnnetuse puhul, siis algatas OJK nende kergemate juhtumite ohutusjuurdluse õnnetuste kordumise ja reisilaevaga seotud võimalike suuremate riskide tõttu.

Aruandes hõlmatud juhtumitel oli erinevaid põhjuseid. Eelkõige on nendeks olnud inimfaktor, keerulised navigatsioonitingimused ning laeva tehnilised iseärasused ja tehniline seisukord või ka kombinatsioon eelnevatest asjaoludest. Inimfaktori alla kuuluvad nt valearvestused, hooletus või ebasobivad sõiduvõtted laeva juhtimisel või sellega manööverdamisel. Leppneeme ja Kelnase sadama piiratud sügavused sadama akvatooriumides ja sissesõitudel esitavad laevajuhile väljakutseid, sest ebaõnnestunud manöövrite või tehnilise rikke korral eksimisruum praktiliselt puudub.

Ohutusjuurdluse käigus selgus, et mitmele õnnetustele on kaasa aidanud või neid mõjutanud puudujäägid teabevahetuses ja eri osapoolte koostöös. Nimelt on laeva käitamisega seotud mitmed osapooled. Parvlaeva WRANGÖ omanik on Eesti riik, riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja tema volitatud asutus on Riigilaevastik. Liinivedude teostamiseks ja laeva opereerimiseks korraldab riigihankeid Viimsi Vallavalitsus, sest tegu on vallasisese ühistranspordiga. Vald on samuti Kelnase ja Leppneeme sadamate sadamapidaja. Laeva operaator on eraettevõte, kellele Riigilaevastik on andnud laeva kasutamiseks koos dokumentatsiooni, seadmete ja varustusega.

Korduvalt esinenud probleemiks on olnud ka laevaõnnetustest mittenõuetekohane teatamine. Ohutusjuurdluse käigus on selgunud, et asjaosalised pole olnud toimunud juhtumitega seoses teabe vahetamisel alati ausad, alati pole esitatud täielikku teavet või on õnnetuse põhjuseid omistatud asjaoludele, mis ei olnud õnnetuse toimumise seisukohalt määravad. Näiteks ühe põhjapuutega lõppenud õnnetuse puhul ei olnudki võimalik välja selgitada selle tegelikku toimumisaega ja -kohta.

„Reisilaevadel peab valitsema kõrge ohutuskultuur. Meresõiduohutuse tagamiseks tuleb õnnetusest või selle kahtlusest pädevale asutusele teatada kohe – mitte kümnete tundide või päevade pärast,“ sõnas OJK laevaõnnetuste vanemuurija Tauri Roosipuu. „Õnnetusest teatamine on oluline seetõttu, et ei jätkataks merekõlblikkuse kaotanud laeva käitamist pärast õnnetust, ega seataks ohtu reisilaeva ja selle reisijaid. Kahetsusväärselt on WRANGÖ juhtumite puhul jätkatud mitmel korral teadlikult ja korduvalt laevaliini teenindamist pärast toimunud õnnetust, rikkudes meresõiduohutuse nõudeid.“

Ohutusjuurdluse tulemusena tehti kokku üheksa ohutusalast soovitust nii Riigilaevastikule (laevaomanik), Kliimaministeeriumile (riigivara valitseja), praegusele laevaoperaatorile (OÜ Spinnaker), Viimsi Vallavalitsusele (sadamapidaja) kui ka Transpordiametile (laeva tehnilise järelevalve tegija). Soovituste eesmärk on parendada laeva tehnilist seisukorda, selle jälgimist ja kontrolli ning Kelnase sadama navigatsioonitingimusi, samuti vähendada inimlike eksimuste tekkimise tõenäosust ja suurendada nende hilisema tuvastamise võimalust.

Tunnuspilt: WRANGÖ Kelanase sadamas tänavu suvel

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised