Ahoi, Viimsi rahvas! Olen loominguliselt puhkuselt tagasi ning vestan teile lugusid edasi.
Kusagil ilmus kõlakas, et Viimsi vallavolikogus olevat oligarh. Kes tahtvat kõike omale ja ei lase teistel ettevõtjatel äri ajada. Tohoh pele! Kuidas on see võimalik, et oligarh tegutseb ning peale karvamütsi ei paista sellest mitte miskit välja? Ärge tulge ütlema, et võimalik vaid Viimsis.
Hakkasin siis asja uurima. Esmalt seda, et kes üldse on oligarh. Definitsiooni kohaselt gängi liige, kes on koondanud korruptiivsete suhete tõttu poliitikutega enda kätte tohutu varanduse. Osaliselt tuleb see jutt tuttav ette küll. Korruptsioonikarussell on Viimsis pöörelnud ju aastakümneid ning enamik erakonnamehi on sellest kõva noosi saanud. Diile on tehtud nii kohalike kui kaugemalt tulnud ettevõtjatega ning vallakassat on põhjalikult tuulutatud. Toimunu on pannud tavainimesed ahhetama. Ent nn pädevaid organeid käsi laiutama ja kokutades jokitamist tunnistama. Rääkimata valla sisekontrolörist, kelle värske analüüs tuvastas hiirte arvukuse kasvu hulkuvate kasside vähenemise tõttu.
Ent tagasi oligarhide juurde. On nad kes on, aga näiteks meie idanaabrite oligarhidel on ju ometi olemas teatud tase. Ehk neil peab lisaks kõigele muule olema ka oma jalgpalliklubi. Või vähemalt pikem ning luksuslikum avamerekaater. See tüüp, keda kõik siin vallas silmas peavad, seda taset välja ei kanna. Pigem nihevardab siit ja sealt, aeg-ajalt ährvardab kriitikuid ning oravate seltskonnas praalib pisut.
No mis oligarh too siis on?! Pole teine tegelikult ei muud kui minigarh plankaia taga.
Ah et miks pole minigarhi tegevust luubi alla võetud? Sellele küsimusele vastamisest kõrvale hiilimiseks pajatan lõpetuseks hoopiski ühe igihalja anekdoodi:
Oligarh ja bandiit isutvad ühes lauas ja arutavad tulevast koostööd.
Oligarh: „Ma saan kõigest aru, aga mis mu pojast saab?“
Bandiit: „Teeme katse! Sa paned lauale tonni taalasid ja mina panen püstoli. Siis kutsud poja ja kui ta ei võta laualt midagi, saab temast aus inimene. Kui võtab raha, läheb sinu teed. Kui võtab püstoli, läheb minu teed.“
Tuleb oligarhi poeg, ajab ühte taskusse raha ja teise püstoli ning jalutab minema.
Oligarh ja bandiit hüüatavad selle peale justkui ühest suust: „Ah, ega see politseiniku amet ka nii halb pole…!“
Loe samal teemal:
„Viimsi Villemi följeton: vallaisandad ja metsaelukad“
„Viimsi Villemi följeton: kolm veidrat Viimsi kunni“
„Viimsi Villemi följeton: safarirahva kibe kiirus ja pikk liug“
„Viimsi Villemi följeton: sinikael- ja poliitpardid“
“Viimsi Villemi följeton: metsaveerde planeeritakse kepikõnni keskust”
“Viimsi Villemi följeton: oravate kevadine jooksuaeg”
Viimsi Villem on följetonist, kes teeb Viimsi Uudistele kaastööd teenimaks oma igapäevasele vorstile natuke leiba.
Viimsi Uudised
Jaga: