Vaatamata asustuse pealetungile katavad Viimsi poolsaart suurimas ulatuses (kuni 40% kogupindalast) metsailmelised alad.
Nende hulka saab tinglikult lugeda ka näiteks Viimsi mõisapargi, sanglepiku Haabneeme ranna-alal ja Soosepa raba. Suhteliselt väikesel territooriumil leidub maastiku mosaiiksusest tulenevalt üllatavalt palju erinevaid kasvukohatüüpe, kuid vähem on teadvustatud nende metsade staatus omandivormist lähtudes.
RMK haldab Viimsi valla territooriumil umbes 3000 ha metsamaad, millest üle poole (1672 ha) jääb Naissaarele ja vähem mandriossa (1305 ha). Valdavalt metsasel Prangli saarel puudub aga riigimets sootuks. Leian, et selline vahetegemine on oluline, kuna tihtipeale kujundatakse suhtumist metsa just RMK tegemiste või tegematajätmiste põhjal.
Viimsi poolsaarel era- või munitsipaalomandis olevate metsade osas on järge pidada raskem nende killustatuse ja kiiresti muutuva seisundi tõttu. Kahjuks tähendab seisundimuutus paljudel juhtudel metsaga lõpparve tegemist. RMK on loovutanud kitsaid metsamaa ribasid peamiselt teede ja trasside rajamiseks ning vastukaaluks võtnud just viimasel kümnendil enda hoole alla mitmeid omandireformi käigus „ripakile“ jäänud alasid. Seevastu erametsade pindala kahaneb Viimsis järjekindlalt kooskõlas üldplaneeringu elluviimisega, aga sageli ka selle põhimõtetest üle astudes.
Kaardimaterjale analüüsides tuleb tõdeda, et era- ja munitsipaalomandis metsade osa küünib valla mandriosas kogupindalast praegugi arvestatava kolmandikuni ehk sealsed arengud ei saa kuidagi laiemalt märkamata jääda.
Hetkeseis (2021 alguses) külade ja alevike piiresse jäävate mitteriigimetsade ja parkide ulatusest ligikaudse pindala järgi hektarites on selline:
Rohuneeme 156
Lubja 135
Muuga 63
Leppneeme 56
Randvere 53
Äigrumäe 39
Laiaküla 34
Haabneeme 32
Metsakasti 29
Tammneeme 29
Pringi 27
Pärnamäe 23
Viimsi alevik 9
Kui kedagi huvitab täpsem info kasvõi tema elukohaks oleva küla kohta, siis on alati võimalus teha veelgi detailsemat uurimistööd. Eelnevast loetelust puudub Püünsi, mille serva ulatub siiski väike osa riigimetsast (ca 4,5 ha).
Kuid Pringist on Miiduranna kõrval saamas teine metsata küla – juhul kui kehtestatakse juba vastu võetud mastaapne detailplaneering.
Kinnisvaraarenduse survest vabana ei saa end tunda ükski küla, näidetena saab siin tuua Muugatroni Muuga külas või Tammelaane Randvere-Tammneeme piiril. Vähem on juttu olnud sellest, et ka arvestatav osa Rohuneeme puhkealast (ca 20 ha ehk 60 elamukrundi jagu) on juba aastaid „diili“ ootel. Paradoksaalselt on enim šansse veel säilinud metsaalasid hoida hoopis pingerea lõpus paiknevatel Pärnamäe külal ja Viimsi alevikul, kuna Soosepa raba ja Viimsi mõisapark pole erinevatel põhjustel elamuehituseks paslikud kohad.
Loo tunnuspildilt paistab silma veel üks muster. Kui enamasti heidetakse RMK-le ette röövellikku raietegevust, siis unustatakse taas erametsaomanikud, kellele kuulub Eestis umbes pool kogu metsaomandist. Aga kuna erinevate piirangutega kaetud alade osakaal on seal riigimetsast keskeltläbi väiksem, siis raietegevus seda intensiivsem.
Viimsi valla mandriosa riigimetsast on looduskaitseliste piiranguteta majandatav alla veerandi (23%). Samas on näiteks Mäealuse maastikukaitselast Lubja külas jäetud eraomanike soovil välja mitu suurt metsakinnistut. Aerofoto näitab selgelt, et kaitseala piirangud hoiavad intensiivset raietegevust vaos, kui võrrelda ainult selle piiresse jäävaid eraomandis metsakinnistuid. Aerofotol püsib metsaraiete jälg heledamate aladena kasvukohatüübist sõltuvast taastumise kiirusest 20 – 30 aastat. Metsa raiumises pole enamasti midagi kuritegelikku, ometi tasub enne tagajärgede üle hädaldamist endale selgeks teha ka omandiline kuuluvus ja seadusest tulenevad piirangud või nende puudumine.
Tunnusfoto: Mäealuse maastikukaitseala (piir märgitud oranži joonega) tuumaks on riigimets, mida tihedamast asustusest lahutavad eraomanikele kuuluvad metsakinnistud (eraldatud rohelise joonega). Maa-ameti loodud aluskaardile jääb ka munitsipaalomandis kettagolfi radadega Linnakumetsa kinnistu Randvere tee ääres.
Viimsi Uudised
Jaga: