ANDRES JAANUS: võnked konnatiigis

Nädal tagasi väljakuulutatud Euroopa Parlamendi (EP) valimistulemused on poliitikaväljal mattunud juba värskete skandaalide ja valede alla.

Lõppkokkuvõttes ju Eesti suunalt midagi ei muutunud – vaid üks ekspeaminister vahetab Brüsselis teise välja. Suures plaanis pole oodata ka erilist muutust läkitatute seisukohtades ja hoiakutes, mis puudutab Eesti huvide eest seismist.

EP valimised on suuresti isikuvalimised ning kandidaadid suuremale osale valijatest tuntud, aga erinevalt kohalikust omavalitsusest on isiklikke kokkupuuteid nendega olnud vaid vähestel. Järelikult peaks valikul saama ideaalis määravaks nende platvorm, aga kui paljud üldse kogu Euroopat puudutavaga end kurssi on viinud või konkreetse saadiku senisesse töösse süvenenud? Samas mõjutab mõni Eestis seni väga ettevaatlikult käsitletud teema, nagu näiteks massiimmigratsioon  pikemas vaates nii meie tänavapilti kui keelekeskkonda, aga võib kujuneda ka suureks julgeolekuohuks.

Teisalt vastas vaid viis protsenti hiljutisel Postimehe lugejaküsitlusel osalenuist, et valimisreklaam avaldab neile mõju. EP valimistulemuste põhjal võib pakkuda, et suur osa vastajatest polnud siirad. Absoluutarvestuses teise ja kolmanda koha pälvinud Urmas Paet (Reformierakond) ja Jüri Ratas (Isamaa) ei saanud ka reklaamipõlglikele kuidagi kahe silma vahele jääda. Aga veel tõelähedasem on pigem see, et valiti lihtsalt toredaid inimesi ning raske on eristada, kas hääled läksid sotsidele või Kaljurannale, Isamaale või Rattale.

Viimsi osa valimistulemuse kujunemisel võib pidada marginaalseks (1,6% terve Eesti valimisõiguslikest ja ca 2% hääletanutest), kuid kõrvalekaldeid Eesti ja Harju keskmisest siiski leiab. Jätkuvalt on ka Harjumaa lõikes toetus Reformierakonnale kõrgem (vastavalt 28,1 ja 23,7%), madalam aga EKRE puhul (Viimsis 9,0%, Harjumaal 12,7%). Eesti keskmisega võrreldes käriseb Viimsis vahe Reformi (Eestis tervikuna 17,9%) kasuks  ja EKRE (14,8%) kahjuks veelgi suuremaks. Kogu Harjumaal aga toetati Eesti keskmisest oluliselt enam ka Parempoolseid (9,6 vs. 6,8%), samas kui Keskerakonna valijabaas jäi traditsiooniliselt nõrgaks (6,5 ja 12,4%).

Just enim hääli kogunud erakonna esinumbrite isikliku populaarsuse tõttu on keeruline ennustada, kuidas EP valimistulemus võib mõjutada veidi enam kui aasta pärast toimuvaid volikogude valimisi, kuid mõningad tendentsid saab välja tuua. Eelmiste EP valimiste ajal oli Reformierakond Viimsis oma toetuse tipus (41,2%), 2024. aastal kadus sellest terve kolmandik. Toekaimaks tõusjaks saab pidada Isamaad, mis suurendas oma toetust üle kahe korra (9,8% aastal 2019), kuid seda erakonda hindasid valijad kõrgelt ka 2014. aastal (19,5%). Kohalike valimiste lõikes on ilmne, et teatud osa elektoraadist loksubki Viimsis Reformi ja Isamaa vahel, sest kahe peale on nende toetus püsinud üsna stabiilselt 50% kandis.

Poliitilised uustulnukad, varem ka üksikkandidaadid, on alati olnud veesegajateks ning seegi kord usaldas üle 10% valimas käinud viimsilastest Parempoolseid, kelle väärtusskaala teiste liberaalse tiiva parteidega võrreldes millegi poolest oluliselt ei erine. Poliitprojektikene Eesti 209* paistab olevat säilitanud veel lähema sõpruskonna toetuse (3,7% aastal 2019 ja 2,9% aastal 2024), aga sellega aasta pärast tõenäoliselt volikogu kohti jagama ei pääseta. Parempoolsed võivad oma võimaluse saada, kuid kas püsivalt, pigem mitte. Ennemini läheb nii nagu Vabaerakonnaga.

Kui Jüri Ratta fenomen kõrvale jätta, siis ülejooksikuid ja nii-öelda pauguga lahkujaid pole Eesti valija kuigi kõrgelt hinnanud. Eraldujad võivad pikemas vaates edu saavutada vaid siis, kui neid seob kindel maailmavaateline alus, mitte isiklik kasu ja koht toiduahelas. Vastasel juhul ongi tegemist projektiparteidega, mis tõsisemate sisevastuolude ajel pigem hääbuvad. Suure küsimärgiga on ka alles moodustatava uue erakonna ERK (Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid) tulevikuväljavaated. Ühe aastaga üle Eesti organisatsiooni üles ehitada on keeruline ja vaadates senist EKRE toetust Viimsis, võib selline pungumine lõppeda mõlemale poolele kurvalt.

Üksikkandidaatidel seekord edu polnud, kuid 2014. aastal võttis Indrek Tarand Viimsis üle 1000 ehk ligi viiendiku (19,2%) kõigist häältest. Seevastu valimisliitude panusega ühtsesse häältepotti peavad KOV valimistel arvestama kõik erakonnad.

Veel üks muutus võrreldes 2019. aasta valimistega on e-häälte osakaalu langus (vastavalt 61 ja 56%, kogu Eestis 46,7 ja 41,2%). Viimsi valijaskond on viie aastaga suurenenud umbes 1600 isiku võrra (13623 ja 15232), osalejaid oli äsjastel EP valimistel 7257 (47,7%, mis on suurim osalusprotsent kogu Harjumaal). Lisandunud 756 valijast otsustas e-hääletada 114, samas traditsiooniliselt paberil valijate hulk suurenes 642 võrra.

*Erakond Eesti 200 kogus rahvastikuregistri järgi Viimsisse registreeritud valijatelt 209 häält.

Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (freepik.com).

Loe samal teemal:

Vaata kuidas hääletasid eurovalimistel viimsilased“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: