Eelmisel esmaspäeval avaldas Kultuuriministeerium uuringu, millest selgub, et mitteaktiivsed ja väheaktiivsed on 57 protsenti õpilastest ning 58 protsenti täiskasvanutest.
Midagi üllatavat neis numbrites ei olnud – rasvunud ja mugavuselust viimast võtvate inimeste suurenevast hulgast on aastaid räägitud.
“Eesti vajab liikumispööret – süsteemset liikumisharjumuste muutmist, et kogu Eesti liiguks. Piisav liikumine on üks lihtsamaid, efektiivsemaid ja odavamaid tervelt elamise viise,” kuulutas värske kultuuriminister Piret Hartman seepeale.
Suurepärane! Minister on probleemi omaks võtnud ja asub tegudele, mõtlesin endamisi. Aga tutkit! Neljapäeval teatas seesama minister, et ei toeta Viimsi ja Jõhvi jalgpallihallide ehitamiseks lisaraha eraldamist. Võta nüüd siis kinni, kas Piret Hartman (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) toetab liikumisharjumuste muutmist või mitte. Tundub, et õige vastus on EI.
Neli halli valmis
Eelmisel nädalal valmistas Eesti kuni 19-aastaste noormeeste jalgpallikoondis Poolas suuremat sorti üllatuse, kui Euroopa meistrivõistluste valikturniiri raames alistati Bosnia ja Hertsegoviina ning jõuti Eliitringi. Turniiri raames seljatati ka Itaalia 2:0, saapamaa täiskasvanute koondis on teatavasti valitsev Euroopa meister. Euroopa 28 parema hulka jõudmine näitab, et meie jalgpallil on lootust.
Jah, Eesti rahvusmeeskonnal ei ole praegu parimad ajad, kuid järjest rohkem meie noori talente leiab tee välismaiste tippklubide akadeemiatesse. Mõistagi on piiri taga tugevam konkurents ja suuremad võimalused tulevastele tööandjatele silma jääda. Kuid usutlustes rõhutavad jalgpallurid ka suuri erinevusi treeningutingimustes. Islandi jalgpallihallide näidet on siinses meedias korduvalt rõhutatud, kuid eeskujude otsimiseks ei pea nii kaugele kiikama. Ka Soomes, Rootsis ja Norras on aru saadud, et talvistes tingimustes “uisutamisega” suurt kala ei püüa.
Keskerakonna algatatud projekti “Jalgpallihall igasse maakonnakeskusesse” toel on valminud hallid Haapsallu, Viljandisse, Tartusse ja Raplasse. Tuleval aastal jõuab sama kaugele Pärnu, riigipoolne raha on eraldatud ka Rakveresse, Narva, Paidesse, Jõgevale ja Kuressaarde.
Siinkohal tuleb rõhutada, et jalgpallihall pakub eriti just talvistes tingimustes mugavaid treeningutingimusi ka kooliõpilastele ja teiste spordialade harrastajatele. Seetõttu pean kultuuriministri otsust vastutustundetuks ning viited “riigieelarve pingelise seisule” ei ole tõsiseltvõetavad. Maksulaekumine on prognoose märkimisväärselt ületanud, küsimus on prioriteetides! On suur oht, et omavalitsustel käib riigi lisaabita niivõrd mastaapsete projektide ehitamine üle jõu.
Piret Hartmani otsus – või sai ta vastavad juhtnöörid peaminister Kaja Kallaselt (Reformierakond)? – peegeldab ilmekalt tänase vabariigi valitsuse suhtumist kohalikesse omavalitsustesse. Ka käimasolevas energiakriisis ei ole linnadele ja valdadele toetusi ette nähtud. Saage ise hakkama!
Viimsilastele on see löök allapoole vööd. Täna on Viimsis reaalselt puudus ka tavalisest siseruumi pinnast, kus meeskonnaalad saaksid treenida. Pudelikael on suur. Kui käsipallil ja korvpallil on miinimumvajadus täna kaetud, siis võrkpall, kus tehakse Viimsis väga head tööd, peab vabu saaliaegu tikutulega otsima. Viimsis on saanud paraku harjumuspäraseks olukord, kus 60 õpilast treenib poole koolisaali pinnal. Olukord on kriitiline ja spordiklubid on olukorras, kus laienemiseks võimalusi pole. Samas tahtjaid on ja palju.
Jalgpallurite arengul piirang peal
Jalgpallile on Viimsis välitingimustes treenimiseks loodud hea taristu ja omavalitsus on selles osas suurt vaeva näinud. Kuid väga head tööd tegeval Martin Reimi Jalgpallikooli arengul on piirang peal – kui talvel korralikke treenimisvõimalusi ei ole, siis konkurentidega sammu ei pea. Tallinna jalgpallihallides aga vabu aegu saada ei ole. Puudust suurendas veelgi Lasnamäe Punase tänava halli likvideerimine.
Kureerides aastatel 2017-21 Viimsi spordivaldkonda oli meie jaoks suureks töövõiduks jalgpallihalli ehitamiseks riigieelarvelise toetuse saamine. See oleks Viimsi sportlastele tähendanud tugevaid arengueeliseid nii jalgpallis kui ka kergejõustikus ning selle arvelt oleks võimlates vabanenud aegu teistele pallimänguvõistkondadele. Suur kitsaskoht oleks riigi abil saanud lahenduse.
Viimsi on omavalitsus, mis on just viimase viie aastaga teinud tugeva panuse kultuuri- ja sporditaristu arengusse. Suuremateks investeeringuteks on Karulaugu spordihall (eraettevõtjatega kahasse), Viimsi raamatukogu ning kultuuri- ja hariduskeskus Artium. Ainuüksi nende peale on kohalik omavalitsus panustanud ca 17 miljonit eurot. Pealinna-lähedasele väga kiirelt arenevale vallale on aga taristu arendamisel abi vaja. Seda juhul, kui soovime, et meie lapsed ja noored kasvaksid terveteks ja täis elujõus kodanikeks, kes on suutelised siis ka riigile tagasi andma. Ühesõnaga – mis rahvatervise ja liikumise tähtsusest me räägime, kui see vaid riigi tasandil sõnadeks jääb ja tegusid ei järgne!
Annika Vaikla on Viimsi vallavolikogu liige (Keskerakond).
Loe samal teemal:
„Jalgpalli sisehalli Viimsisse niipea ei kerki”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: