ANTS ERM: 8 aastat teerullipoliitikat

Alates 2017. aastast Viimsi vallavolikogu liikmena aktiivselt toimetanud Ants Erm (Kogukondade Viimsi) heidab tagasipilgu käidud teele.

Proloog

2017.aastal, kui valimisliit Kogukondade Viimsi esmakordselt kandideeris vallavolikogu valimistel, oli mandaatide jaotus järgmine: Reformierakond (9) , Isamaa ja Res Publica Liit (3), Keskerakond (2), Kogukondade Viimsi (2), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2), EKRE (2) ja valimisliit Rannarahvas (1).

Suures ülekaalus oleval Reformierakonnal ei olnudki vaja rohkem liitlasi, kui sotside kaks häält. Volikogu esimeheks valiti Taavi Kotka, vallavanemaks Siim Kallas ning poliitiline teerull asus tööle.

Allpool minu valitud 8 episoodi teerullipoliitika  toimimisest.

Episood 1 – kuidas arvutada osakaalu

 Viimsi volikogus hääletati opositsiooni kuuluvad volikogu liikmed küll komisjonide aseesimeesteks  – see tulenes juba valimisseadusest. Sellega aga ka piirduti. Enamushäältega kinnitati koalitsiooni poolt istungi käigus esitatud nimekirjad  – lisaks juba valitud esimeestele ja aseesimeestele 5 liiget igasse komisjoni. Mitte ühtegi opositsiooni poolt esitatut nende 35 hulgas ei olnud,  kõik opositsiooni ettepanekud lükati tagasi.

Mitte ühtegi opositsiooni poolt esitatut nende 35 hulgas ei olnud,  kõik opositsiooni ettepanekud lükati tagasi.

Ometi seadus ütles ja ütleb, et „volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus“. Minu katsed teha IT spetsialist Taavi Kotkale ja rahandusspetsialist Siim Kallasele selgeks, kuidas arvutada osakaalu, osutusid tulutuks. Ei saanud sellega hakkama ka õiguskantsler (Ülle Madise) ega ka Riigikohus, kes lihtsalt ei teinudki otsust selle kohta, kas seadus on volikogu liikmetele täitmiseks või mitte. Tsiteerin Riigikohtumäärust „.. Kolleegium asus seisukohale, et sedalaadi vaidlused on halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks…kaebeõigus“.

Episood 2 – kolm miljonit ahju

 Kui Decora otsustas 2018. aastal Viimsi Marketi ruumidest välja kolida, tegi Viimsi Marketi omanik vallale pakkumuse ruumide üürile andmiseks.

Juunis.2018 otsustas Viimsi volikogu üksmeelselt anda Viimsi vallavalitusele ülesandeks uute ruumide leidmine, Ivo Rulli ettepanekul lisati volikogu otsusesse, et vallavalitsus peab volikokku tooma vähemalt 3 alternatiivset lahendust/pakkumist, kuid konkursi tähtajaks laekus vaid üks pakkumine (Viimsi Marketilt).

18. detsembril 2018 koputati rendileping ikkagi jõusse. Poolt olid Riina Aasma, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Raivo Kaare, Valdur Kahro, Urve Palo, Aivar Sõerd, Raimo Tann, Märt Vooglaid, Madis Saretok, Oksana Šelenjova, Hannes Võrno, Mari-Ann Kelam ning Jan Trei.

Vastu olid Ants Erm, Taavi Kotka, Taivo Luik, Ivo Rull ning Vladas Radvilavičius. Erapooletuks jäi Oliver Liidemann.

Raamatukogu on väga tore, aga rendisumma (3,7 miljonit 10 aasta eest) oleks võimaldanud ehitada uue vähemalt samaväärse hoone. Ja meil ei oleks täna tühjad pihud.

Arvutagem – renditav pind 1770 m2, rent 22 488 eurot + käivemaks, keskmine ruutmeetri ehitusmaksumus tänastes (!) hindades 1200 eurot. Sestap ei saanud me selle tehinguga nõustuda!

Ja uue hoone peale peab hakkama mõtleme nii või teisiti – rendilepingu tähtaeg saab täis 2029. aasta juulis ja ei ole just mõttekas rahapõletamist jätkata.

 Episood 3 – uppuja päästmine on uppuja mure

 Kasekännu tee elanike pöördumisest:

„Kõikide nende probleemsete kruntide tagumine osa on vastu Muuga sadamasse viivat raudteed…Olukord muutus väljakannatamatult vesiseks 2015. aastal….Naabrid analüüsisid, mis on 2015. aastast teistmoodi ja jõudsid järeldusele, et mättad märgusid, kui Viimsi vallale kuuluv aktsiaselts Viimsi Vesi paigaldas raudteest teisele poole vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning selle käigus „korrastati“ ka raudtee-äärne kuivenduskraav…ja elanikud pidid oma krundil käimiseks kalosse kandma.“

Ja mida vastas vallavanem – kultuuriministri ametikohalt Reformierakonna poolt Viimsisse lähetatud Laine Randjärv:

„Viimsi Vallavalitsus on tegelenud Muuga küla Kasekännu tee piirkonna küsimusega 2016. aastast… Viimsi valla spetsialistid on korduvalt andnud liigniiskuse all kannatavate kruntide omanikele soovitusi ja näpunäiteid kinnistute probleemide likvideerimiseks – kahjuks ei ole mõjutatud isikud rajanud oma kinnistute kuivendamiseks vajalikke sademeveesüsteeme.

Ehk siis lahti seletatult – kruntide omanikud tegelgu probleemiga ise!

Seejuures näiteks Kasekännu 56 oli drenaaž ka pandud, ainult, et…kuna vald ei ole suutnud lahendada Kasekännu tee kanalisatsiooni korralikku ärajooksu, siis oli kogumiskaevuks kujunenud maja kelder.

Episood 4 – Viikjärv settebasseiniks

Oli kunagi üks talu Püünsis mere ääres. Selle talu maadel on ka Viimsi ainuke järv – Viikjärv. Ümber järve laiusid Järve talu metsad ja karjamaad, mis jäid puutumata isegi okupatsiooniaegsest suvilabuumist.

Omanikele tagastati maa vaid osaliselt, sest Viimsi vallavalitsusel oli “avalik” huvi ehitada metsa (~3,5 ha) härrasrahvale eramuid ja ridamaju ning nende võsukestele koolimaja. Nii läks! Järvesilm siiski jäi…omanike valdusse.

Mõned aastad tagasi tekkis valla ehitus- ja kommunaalosakonna juhatajal Alar Mikul (tänane Reformierakonna abivallavanem) järjekordne “avalik” huvi – juhtida kolmandik Püünsi nüüdseks juba tiheasustatud küla sadeveest Viikjärve, ehk otsesõnu, muuta Viimsi ainuke järv sadevete puhastiks.

Idee missugune – kõik kokku uhutud sodi juhitakse erajärvekesse, kust siis selge vesi edasi ametliku ja kontrollitava suubla kaudu merre jookseb. Kõik tundus sujuvat, aga…need tüütud vallakodanikud, maa- ja järveomanikud, ei olnud selle plaaniga nõus (miks ma küll ei imesta?). Ei sellega, et sadeveed Viikjärve juhitakse, ega ka sellega, et maa, mis omal ajal veel alles jäeti, ja mida peale osalist tagastamist veelgi koormati valla rajatistega (pumpla, vee- ja reoveetrass, tee ja kraav – kokku 1603 m2), veel ka sadeveetrassiga tükeldatakse!

Aga põlisviimsilaste  huvid on viimased, mis vallavalitsusele korda lähevad – leiti kaardijupike, millele oli keset karjamaad veetud jooneke, nimetati see ajalooliseks sadeveesüsteemiks ja…JOKK. Ometi ei oleks läinud palju kallimaks, sadevee juhtimine Rohuneeme tee alt juba olemasolevakraavi ja suubla kaudu merre.

Episood 5 – eramud metsa, põdrad aeda

21. juunil 2016 algatas toonane vallavolikoguTammelaane kinnistu ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu, millega kavatseti muuta 13,8 ha üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve puhkeotstarbelisest maast väikeelamute maaks.

Mets Tammelaane DP alal enne seal DP kehtestamis (Märt Puusti foto)

Kohalikud kogukonnad – Randvere ja Tammneeme elanikud- on selle Märt Vooglaidi suurarenduse vastu olnud algusest peale ja esitanud mitmeid protestikirju, aga tundub, et teerull töötas juba 2016. aastal. Muide 2008 aastal veel hästi ei töötanud – tookordse katse lükkas vallavolikogu tagasi.

Valimisliitu Kogukondade Viimsi 2016. aastal veel ei olnud, aga edasi on Tammelaane teema on jooksnud läbi kogu tegutsemisaja.

Vallavolikogu otsusega nr.67, 11. septembrist 2018 pikendati detailplaneeringu vastuvõtmise tähtaega  – selle otsuse juures oli juba ka Kogukondade Viimsi (Ivo Rull ja Ants Erm) – loomulikult olime sellele vastu.

Kogukondade Viimsi ei ole kunagi toetanud elamurajoonide ehitamist metsa arvelt.

Mingil määral õnnestus seekord teerulli pidurdada – detailplaneeringu kehtestamisel 28. aprillil 2020 (VK otsus nr.26) suruti tulemus läbi vaid häältega (9:8) ja sedagi tänu liikmetega manööverdamisele – kuivõrd huvitatud isik Märt Vooglaid, ei saanud korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt hääletada taastas seni volikogu liikme staatusest end taandanud Kristjan Jõekalda korraks oma volitused – teatavasti oli Vooglaid oli Jõekalda asendusliige.

Hääletamisest taandas ennast Priit Robas Isamaa fraktsioonist. Volikogu istungil ei osalenud  Janek Murakas ja Aivar Sõerd Reformierakonnast ning Oksana Šelenjova Keskerakonnast.

Poolt hääletasid Taavi Kotka, Siim Kallas, Tanel Einaste, Kristjan Jõekalda, Valdur Kahro ja Riina Aasma refide nimekirjast, sotsiaaldemokraadid Urve Palo ja Raimo Tann ning Isamaast Jan Trei.

Vastu olid Ants Erm ja Ivo Rull Kogukondade Viimsist, Hannes Võrno ja Madis Saretok EKRE-st, Raivo Kaare Rannarahvast, Oliver Liidemann Keskerakonnast, Taivo Luik refide nimekirjast ja Mari-Ann Kelam Isamaast.

Võimuliit küll kõikus, aga teerulli alla jäime ikkagi.

Tammelaane DP ala sügisel 2024

Episood 6 – emad ja lapsed sõiduteele

 Aastal 2017, enne KOV valimisi avati kergliiklustee Randvere tee/Muuga tee ringist kuni Lasketiiru teeni. Edasi rajati kraav ja valmistati ette kergliiklustee trass Lasketiiru teest kuni Kordoni teeni ehk 38 bussi lõpp-peatuseni. Kogukond ootas, et kohe-kohe saab valmis ka viimane kilomeeter ja enam ei pea Randverest Muugani jõudmiseks eluga riskima, aga edasi…ei toimunud midagi ja ettevalmistatud trass kasvas uuesti võsasse.

Hoidsime seda teemat kuumana – esitasime neli ametlikku arupärimist ja selgitustaotlust, lugematul arvul küsimusi ja mitmeid ettepanekuid, sh. erinevatele vallavanematele ja abivallavanematele. Siin üks vallavanem Illar Lemetti vastustest: „Muuga teel on ligi 1 m laiused peenrad, mida mööda on jalakäijal ja jalgratturil võimalik nüüd valgustatud sõiduteel liikuda“.

 „Ligi 1m“ oli de facto kuni 70 cm krusa ja muru kraavi perveni. (vt. fotot), mis nt. talvisel ajal tähendas, et see viimane kilomeeter tuli nii jalgrattaga, jalgsi kui lapsevankriga läbida mööda kitsast sõiduteed, kus ka autod mahtusid üsna napilt teineteisest mööduma. Kommenteerisin toona seda järgmiselt: „Olgu, vastused või mittevastused – ootan vallavalitsuselt TEGUSID, mitte õigustusi! Ja kui suure osa detailplaneeringute ja kaevamiste algatamisel on õigustuseks nn “avalik huvi“, siis antud juhul on tõepoolest tegemist AVALIKU HUVIGA ehk VALLAKODANIKE ELU JA TERVISE SÄÄSTMISEGA.“

5. novembril 2020 esitasime eelarvestrateegiasse ettepaneku viia lõpule Muuga tee kergliiklustee ehitus ja ühendada see Maardu linna kergliiklusteede võrgustikuga aastal 2021. Sellest ajast on kergliiklustee ehitamine arengukavas ja eelarvestrateegias kirjas. Käesoleval aasta (2025) septembris, enne järjekordseid valimisi, sai see kohustus lõpuks ka täidetud. Kaua tehtud kaunikene!

Episood 7 – raha on magus

 Oleme pidevalt esitanud eelnõusid ja ettepanekuid nii valla põhimäärusesse ja  eelarvetesse, et lõpetataks esindustasude maksmine juba niigi kõrgepalgalistele vallavanemale ja abivallavanematele. Ja sama järjekindlalt on võimuliidud selle ettepaneku maha hääletanud.

Raha on liiga magus, et sellest loobuda!

Episood 8 – reetmine

2021.aasta valimiste ajal tekkis lootusekiir, et asjad võivad muutuda, ainuvõim kukkuda, aga vaid hetkeks. Erakond Eesti 200, kes tegi Kogukondade Viimsiga sarnast kampaaniat ja teenis kolm mandaati nagu meiegi, ei üritanudki Reformierakonnale (6 mandaati) alternatiivi leida, vaid tormas kohe nendega diili tegema. Sellega oli asi de facto otsustatud ja kõik jätkus vanaviisi oravate taktikepi järgi.

Ülejäänute rolliks jäi valida võitjate (Reformierakond + Eesti 200) või põhimõtete vahel.

Kogukondade Viimsi valis põhimõtted!

Lõpetuseks

Kuigi valdava enamuse valimisliidu Kogukondade Viimsi ettepanekutest on võimuliidud tuimalt maha hääletanud, oleme midagi ka saavutanud.

Ja oleme suutnud seda müümata oma põhimõtteid.

Oleme suutnud

• muuta volikogu istungid veebi vahendusel avalikult jälgitavateks;
• käivitada Viimsi vallas kaasava eelarve menetluse ning survestanud selle mahu tõstmist;
• tõsta pensionäridele makstavat ühekordset sotsiaaltoetust;
• algatanud esimesse klassi õppima astujate toetuse kahekordistamise;
• avalikustanud ja selgitanud pidevalt viimsilastele nii volikogus kui vallavalitsuses toimuvat.

Elu teerulli all ei ole olnud meelakkumine, aga oleme ellu jäänud ja valmis edasi võitlema.

Üks soovitus Sulle, hea valija, – enne, kui otsustad, tutvu kõigi nimekirjadega ja eelmiste volikogude koosseisudega – päris huvitavaid liikumisi tuleb esile.

Ants Erm on valimisliidu Kogukondade Viimsi kandidaat (nr. 177)  vallavolikogu valimistel.

Viimsi Uudised