Mul on mure poliitikute pärast, kes tahavad olla igal alal eksperdid.
Täna esinevad kõiketeadval ilmel tervishoiu teemadel, homme räägivad nad ministeeriumist etteantud jutupunktide põhjal rahandusest ja eile olid nad sündinud hariduseksperdid. Eriti hakkab see silma olukorras, kus erakondliku teerullipoliitika tulemusel sõidetakse üle neist, kel on tegelikult teadmised, huvi ja vastutusvõime. Kohalikesse kogukondadesse kuuluvad need tegelikud eksperdid, kes teavad, mis on hea kohalikule elanikule.
Koolidel on hoolekogud, kes esindavad lapsevanemate huve. Poliitik, ametnik või ettevõtja ei tohi tulla ütlema oma huvidest lähtuvalt seda, kes tohib kooli juhtida ja kes mitte. Selge on see, et poliitikutel on oma huvid, ametnikel ja ettevõtjatel enese omad ja need ei pruugi kattuda kõige olulisema huviga – lapsevanemate huviga. Viimsi vald on minu pere elukoht ja kuigi meil on häid näiteid valla arengust, siis kahjuks oleme samas reas Lüganuse ja Märjamaa vallaga, kus kohalik omavalitsus on omatahtsi vallandanud koolidirektori ja pole pidanud hoolekogu arvamusest.
Viimsi näide on hea veel sellegipoolest, et hoolekogu survel koolijuhi tagandamise otsus tühistati. Kuigi Tartust Viimsisse komandeeritud vallavanem Laine Randjärv ohverdas abivallavanema Georg Aheri, kes vastutas hariduselu korraldamise eest, siis pidi ta lõpuks tunnistama viga ja hoopis ise tagasi astuma.
Mis juhtus Viimsis ja mida õppida sellest teiste koolide hoolekogudel?
Laine Randjärv vallandas despoodi kombel ja hoolekogu arvamust küsimata Haabneeme kooli juhi Sirje Toomla, päevapealt eelmise aasta 19.novembril. Juba paar päeva hiljem algatas vallavolikogu liige Ivo Rull petitsiooni Laine Randjärve tagandamiseks ja see kogus kiiresti rohkem kui kuuesaja viimsilase allkirja. Nüüd läks partei peakontoris kiireks. On ju üsna ilmselge, et sadadesse ulatuvad protestihääled ei taga tulevikus edukat valimistulemust. Tuli leida sobiv ohvritall. Juba 22.novembril astus oma kohalt tagasi Viimsi abivallavanem Georg Aher. Õnneks ei läinud kohalik kogukond vangerduse õnge ja nõudis edasi poliitilise vastutuse võtmist teo autori ehk Laine Randjärve poolt.
Alles 10. detsembriks oli senisel vallavanemal selge, et tal pole võimalik enam oma positsioonil jätkata. Poliitiline kapital oli selleks ajaks langenud viimsilaste seas ümmarguse nullini, vahest isegi miinusesse. Astus tagasi vallajuht, kes ei saanud mitte kunagi omaks.
Väljastpoolt tulija ei saa kogukonna liikmeks parteikontori otsusega, tähtis on et ta oleks ise kohalik ja elanike seas tuntud.
Tema tuli Tartust ja hakkas omatahtsi Viimsit muutma. Randjärv ei olnud nõus väitega, et Viimsi elanikud ei võtnud teisest omavalitsusest tulnud vallajuhti omaks. Postimehele antud kommentaaris ütles ta: „Astun Viimsi vallavanema kohalt tagasi, sest muudatuste elluviimise osas valla hariduselus valitsevad erimeelsused. Võtan poliitilise vastutuse ja astun Viimsi vallavanema kohalt tagasi, sest juhtimistasandil puudub üksmeel.“
Vaevalt, et juhtkonnas ei valitsenud üksmeelt. Koolijuhi vallandamise otsus oli endise vallajuhi soolo ja tegelikult polnud üksmeelt kogukonnaga ning lõppes see terava konfliktiga kooli hoolekogus. Loost võib õppida seda, et nähes häälte massilist kadumist mõistavad ka parteide peakontorid, et edasi minna on võimatu ja annavad tungiva soovituse end mustaks määrinud omavalitsusjuhil tagasi astuda. Niiviisi on üks võimalus end maksma panna, aga minu hinnangul ei ole mõtet kõigi kogukonna liikmete aega kulutada protestimisele ja allkirjade kogumisele. Need õigused võiksid olla juba seadusse sisse kirjutatud.
Minu lapsed käivad Randvere koolis. Kooli juhtkond ja hoolekogu suhtlevad ja saavad omavahel hästi läbi, kool areneb. Eelmises vallavolikogu koosseisus olles sai teiste hulgas minugi initsiatiivil läbi surutud just hoolekogu ettepanek Randvere kooli laienduseks. Senise 6-klassilise kooli asemel on tulevikus Randvere elanikel 9-klassiline algkool, mis pakub leevendust Viimsi keskkooli ülerahvastatusele. Samamoodi otsustati Püünsi kooliga. Kuuenda klassi õppur, kes on vaid 13 – 14 aastane, vajab veel kodulähedast ja turvalist koolikeskkonda. Gümnaasiumiastmes on juba uued valikud, kus ja kuidas oma jätkata oma haridusteed.
Toetan hiljuti Riigikogu kultuurikomisjonis arutlusel olnud rahvaalgatust, mille eesmärk on, et edaspidi ei saaks koolijuhte vallandada või tööle võtta ilma hoolekogu nõusolekuta. Muidugi ei taha kohalik omavalitsus ära anda enesele armast võimu, mille käigus saab igal pool juhtideks nimetada neid, kes on tulevikus teene võlgu ühele või teisele poliitikule. Aga kui sobib rääkida kogukondade kaasamisest, siis seda juttu peavad ilmestama ka konkreetsed teod.
Koolide hoolekogude võimu suurendamine on üks neist tegudest, mis võiks asendada muidu tühipaljast retoorikat. Tark riik algab sellest, et selle juhid oskavad kaasata oma juhtimisotsustesse tarku ja tublisid kogukonna liikmeid. Riik peab andma neile nii sõnaõiguse kui ka vastutuse.
Atso Matsalu on Viimsi ettevõtja, AS Puukeskus juhatuse esimees.
Jaga: