Parafraseerides üht Lennart Meri reljeefset lauset – häältenäljas erakonnal on ka laululind poliitik.
Nendel valimistel tegi otsa lahti populistlik Eesti 200, kes teatas hiljuti otsusest panna Riigikokku kandideerima laulja Stig Rästa. Poplaulja, kes valiti aastajagu tagasi sama erakonna ridades Viimsi volikokku ning kes seal esimesel aastal lihtsalt tiksus mitte ühtki sõnavõttu tegemata.
Karta on, et Rästa ei jää ainsaks lauljaks, keda erinevad parteid tuleva aasta märtsis oma häälepüügil peibutuspartidena kasutavad. Sestap on õpetlik vaadata tagasi lähiminevikku ning meenutada, kuidas on lauljatel ja muusikutel meie poliitikas Riigikogu tasandil läinud.
Taasiseseisvunud Eesti esimestel parlamendivalimistel olid lauljad ja muusikud veel üsnagi marginaalsed. 1992. aasta Riigikogu valimistel kandideeris laulev näiteja Tõnu Tepandi valimisliidus Kindel Kodu, kogus 563 häält ja osutus valituks. Kuningriiklaste nimekirjas kandideeris muusik Väino Uibo, kogus 73 häält ja valituks ei osutunud.
1995. aastal katsetasid juba paljud parteid artiste kui häälepüüdjaid. Isamaa ja ERSP pani oma ühisnimekirjas välja laulva diskori Alari Kivisaare (kogus 138 häält) ning glämmrokkar Tarmo Kruusmäe/Kojamehe (kogus 167 häält). Kumbki valituks ei osutunud.
Tõnu Tepandi kandideeris seekord valimisliidus Koonderakonna ja Maarahva Ühendus, kogus 147 häält ning osutus asendusliikmena taas parlamendis olijaks.
Laulaja Anne Adams (111 häält) ja laulev näitleja Heli Vahing (24 häält) kandideerisid Eesti Rahvuslaste Keskliidu nimekirjas, helilooja Urmas Sisask (185 häält) Reformierakonna nimekirjas, muusikud Hardi Volmer (117 häält) ja Enno Mattisen (31 häält) Sinise Erakonna nimekirjas. Lauljad Väino Uibo (784 häält) ja Silvi Vrait (112 häält) kandideerisid Keskerakonna nimekirjas ja laulev näitleja Peeter Volkonski (440 häält) ja muusikaline fenomen Igor Maasik/Onu Bella (218 häält) Tuleviku Eesti Erakonna listis. Mitte keegi neist valituks ei osutunud.
Ka 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid mitmed lauljad, kes tõid oma erakondadele arvestatava hulga hääli, kuid kellest mitte üksi parlamenti ei jõudnud.
Keskerakond pani häälepüüdjatena välja ansambel Suveniir laulja ja eestvedaja Heldur Jõgioja (751 häält), lauljanna Silvi Vraidi (248 häält) ning laulva näitleja Lauri Nebeli (123 häält).
Koonderakond pani valijaid peibutama ooperisolist Katrin Karisma-Krummi (189 häält), ansambel Apelsin ühe solisti Mati Nuude (157 häält), nõukaaja superstaari Anne Veski (118 häält) ning juba eelnevalt tutvustatud Tõnu Tepandi (29 häält).
Sinises Erakonnas tegi tubli tulemuse Hardi Volmer (344 häält), aga erakonnal tervikuna valimiskünnist ületada ei õnnestunud.
Ka 2003. aasta Riigikogu valimistel kujunes enamiku kandideerinud lauljate saatuseks oma nimekirjadele hääli tuua, kuid valituks mitte osutuda. Seekord Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Katrin Karisma Krumm tõi parteipotti 576 häält. Päris hästi läks ka Res Publica nimekirja ankrumehel Koit Toomel (333 häält) ja samas nimekirjas kandideerinud Artur Raidmetsal (300 häält).
Siiri Sisask kogus Res Publica nimekirjas 1391 häält ning pääses parlamenti asendusliikmena.
Märksa tagasihoidlikumad tulemused tegid Rahvaliidus kandideerinud Heidy Tamme (102 häält) ja Uku Kuut (23 häält) ning Isamaas kandideerinud Tarmo Kruuusimäe/Kojamees.
Samuti ei õnnestunud 2007. aaasta Riigikogu valimistel parlamenti saada mitte ühelgi lauljal, kuigi nende hulgas oli absoluutseid staare ning mõned kogusid peaaegu ringkonnamandaadi jagu hääli.
Taaskord tegi Reformierakonnas tugeva tulemuse Katrin Karisma-Krumm (979 häält) ning samas listis kogus Marju Länik 201 häält. Heidy Tamme tõi sedapuhku Rahvaliidule 36 häält.
Erakond Eestimaa Rohelised pani välja kolm staari, kes kõik tõid ka üle tuhande hääle – Villu Tamme (1968 häält), Tõnis Mägi (1215 häält) ja Tõnu Trubektsky (1138 häält). Aga valituks keegi neist siiski ei osutunud.
Tõusvas joones liikusid ka Tarmo Kruusmägi/Kojamees (553 häält) IRLis ning Hardi Volmer (642 häält) SDEst, aga seekord nad veel ei jõudnud Toompeale.
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid lauljatest üksnes Tarmo Kruusimäe (1188) IRLis, Hardi Volmer (593 häält) SDEs ning Heidy Tamme (54 häält) Rahvaliidus ning keegi neist valituks ei osutunud.
Aastal 2015 toimunud valmistel kandideerisid taaskord IRLi ridades Tarmo Kruusimäe (1260 häält), SDE nimekirjas Hardi Volmer (818 häält) ja sedapuhku Keskerakonna nimekirjas Heidy Tamme (115 häält). Rohelised saatsid tulle Tõnu Trubetsky (347 häält) ning Vabaerakond Emil Rutiku (1243 häält) ja Peeter Volkonski (916 häält). IRLis kandideerides tegi arvestatava tulemuse Aivar Riisalu (1536 häält).
Väga tugeva tulemuse tegi Mihkel Raud (3229 häält), kes ainsana pääses otse Riigikokku. Sinna lisandus hiljem sotside asendusliikmena ka Hardi Volmer.
2019. aastal kogus Tarmo Kruusimäe Isamaa nimekirjas 1811 häält ja jõudis kuuendal katsel (sic!) lõpuks Toompeale.
Ülejäänud lauljatel nii ei läinud. Seekord Keskerakonnas kandideerinud Aivar Riisalu kogus 315 häält, Heidy Tamme sai Keskerakonna kandidaadina 236 häält, roheliste nimekirjas Tõnu Trubetsky 226 häält, Eesti 200 nimekirjas Mart Sander 221 häält ning sotside listis Hardi Volmer 219 häält.
Kokkuvõttes saab tõdeda, et populaarsus lauljana ei taga kohta Riigikogus.
Sinna pole pääsenud sellised tipud nagu Anne Veski, Tõnis Mägi või Marju Länik. Küll võib tuntus multitalendina viia Toompeale (Mihkel Raud), aga sinna saab lõpuks ka korduvalt ja visalt kandideerides (Tarmo Kruusimäe, Hardi Volmer).
Tunnusfoto: pexels.com
Järgmine osa Ivo Rulli e-raamatust „Populismi võidukäik“ ilmub laupäeval 26. novembril.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: