Äsja laekunud gaasi-ning elektriarveid nähes tuli sotsiaalmeediat lugedes tõdeda, et mõni Viimsi pere pidi tänu sellele isegi uue Porsche ostu edasi lükkama.
Nali naljaks, aga kõik hapud viljad meil veel käes ei ole. Sest ühe kodukulude suure osa – toasooja – uus hinnalipik pole veel avalik. Energiakandjate hind tõuseb meist sõltumatutel põhjustel igal juhul. Just seepärast oleks omavalitsuse poolt igati viisaks oma elanikke sellest võimalikult pikalt ette teavitada, mitte info kinni hoida.
Kuidas sooja tehakse ning kuidas kujuneb selle hind? Kütuseliikidena on Viimsi kaugküttes kasutusel hakkpuit (65 – 70%) ning maagaas (30 – 35%) tootmismahust. Puidu puhul sõlmitakse lepingud ette pooleks aastaks alumise kütteväärtuse MW/h baasil ja seal on hind lukus. Kindlasti mõjutab tulevikutehingute hinda riigikogu poolt vastuvõetud ELTS muutmise seaduse eelnõu 156SE, mille tagajärjel on Ida-Virumaal hakatud ahjudesse ajamiseks palgi näol väärtuslikku puitu varuma. Kui seni said mujal asetsevad koostootmisjaamad hakkama energiavõsa ning jäätmete kasutamisega, siis nüüd puidujäätmeid ei jätku. Ahju läheb kõik, mille lehed või okkad küljes ja mis vähegi põleb.
Maagaasi hind kujuneb avatud turu tingimustes ning tuletatakse suurostjatele ühe kuu lõikes ette. See tähendab, et täna toimuvad hinnakõikumised kajastuvad novembri hinnas. Suurimaks hinnakujundajaks on meie idanaabri poliitiline meeleolu ning otsused. Heaks näiteks on selle nädala esmaspäeval toimunud RDM börsil toimunu. Kui kell 11.20 oli maagaasi MW/h hind 162,5 EUR, siis kahe tunni pärast peale V.Putini avalikku pöördumist energiakandjate osas, langes see 105 EUR MW/h.
Kui need komponendid omavahel siduda, lisada marginaal, CO2 kvoodi sisseostuhind, võrgukaod, erikulu elektrile tootmisel ning edastamisel, saabki toasooja hinda küllaltki täpselt prognoosida.
Süsinikdioksiinist ja Viimsi jalajäljest
Nüüd erinevate kütuste põletamisel emiteeritavast CO2-st. Erinevate kütuste põletamisel (süsiniku ning hapniku reageerimisel välistegurite mõjul) vabanevad erinevad keemilise ühendid. Üks neist on CO2 ehk süsinikdioksiid. Maagaasi puhul vabaneb ühe MW/h tootmiseks 200 kg, hakkpuidu puhul 400 kg ja põlevkivi puhul 1,09 tonni CO2-e. Gaas, õli, põlevkivi lähevad läbi poliitilise otsusega maksustamisele. Hakkepuit aga mitte, kuna see loetakse taastuvaks (isiklikult ei nõustu). Saastekvoodiga kaubeldakse Euroopa avatud turul ning selle hind kõigub täna 50 – 60 EUR/tonn juures. See hind lisandub siis lisaks aktsiisile primaarenergia hinnale. Selle eristamisega annab täna meie valitsus otsese tee metsade hävitamisele.
Kõiki komponente omavahel kokku sobitades ning olukorda analüüside peaks soojuse MW/hind novembris Haabneeme-Viimsi võrgupiirkonnas tõusma tänaselt 65 EUR MW/h-lt kuni 82 – 85 EUR MW/h-le.
Hinnatõus seega kuni 31% ja kindlasti see tuleb.
Millised on võimalused soojuse hinnatõusu pidurdamiseks? Kuna kunagiste võimalike korruptiivsete (valda esitatud päringule soojuse tootmiseks vajalike varade võõranadamise osas tuli vastus, et kõik dokumendid on kadunud) või siis ääretult rumalate (müümise asemel oleks tulnud varad rendile anda nagu Tallinnas) otsuste tulemusena on täna kõik peamised energiakandjad koondunud ühe ettevõtte kätte, pakun järgmisi valikuid:
- Praeguse soojatootjaga tuleb koheselt alustada läbirääkimisi hinnakujunduse marginaali osas. Kehtestaud piirhind ei ole mitte hind, millest odavalt müüa ei tohi, vaid hind, mis seab lae müüdavale soojusele.
- Kõigil omavalitsuse uutel hoonetel tuleb lähteülesandes sisse viia MW/h põhise madalama hinna nõue. Halb näide on Artium. Hoone konstruktiivosa on tõeliselt hea ning pilkupüüdev, energialahendus aga täiesti aegunud. Kasutusel on ainult kaugküte, välja on jäetud kõik toimivad energiasäästu alternatiivid. Vertikaalvaiade ning kompresseerimise abil oleks küttekuludelt projektijärgse soojuskoormuse lahendamisega kokku hoitud vähemalt 45 000 eurot aastas. Tipukoormuse katmine kaugküttevõrgust oleks jäänud, põhirõhk energiakoormusel läinud alternatiivile. Hea lahenduse näitena toon eelmisel aastal valminud Avala hoone Filtri teel Tallinnas.
- Soojatootja keeldumise korral marginaali ülevaatamiseks, tuleb rakendada madalama energiahinna pakkumise konkursi metoodikat kõigile omavalitsuse hoonetele. Selline samm paneks iga energiaettevõtte tõsiselt oma hinnakujundust üle vaatama.
Lõpetuseks tõden, et täna maksame meie kinni kellegi aastatetaguseid rumalaid otsuseid. Teeme nüüd nii, et meie lapsed sedasama meie tõttu tegema ei peaks.
Jaak Sepp on Kogukondade Viimsi kandidaat vallavolikokku (nr. 125)
Viimsi Uudised
Jaga: