Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu.
Tegu on kohanemisvõimelise liigiga, keda võib kohata Austraaliast Gröönimaani nii rannikul kui jõgede-järvede ääres. Samas on kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.Üheks selliseks on arusaam, et karbas levis Läänemerele hiljuti ja tegemist on võõrliigiga.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte ütleb, et kormoran ei ole meil võõrliik, vaid loodusliku päritoluga rändne pesitseja.
“Sajandeid kestnud vaenamine viis liigi Euroopas väljasuremise äärele. 1979. aastal võeti karbas Euroopa Liidus kaitse alla, misjärel populatsioon kosus jõudsalt. Arvukuse kiirele taastumisele aitas kaasa ka putukatõrjevahendi DDT keelustamine ja kormoranile toiduks sobilike väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses,” selgitas Tätte kormorani võõrliigiks pidamise tagamaad.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast ja kormoran on järjekorras kolmekümne esimene aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. 2024. aastal tunnustati aasta linnu teavituskampaaniaid riikliku teaduse populariseerija auhinnaga.
Tunnuspilt: kuvatõmmis veebilehelt Aasta lind 2025 • Kormoran.
Loe samal teemal:
“Pärnu Postimees: kas kormorane tuleks rohkem küttida?”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: