Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni 10. jaanuari koosolekul oli muuhulgas arutlusel küsimus, mida teeb vallavalitsus pärast Riigikohtu poolt Tammelaane DP seadusevastaseks kuulutamist antud teemal edasi.
Komisjoni aseesimehe Ivo Rulli (Kogukondade Viimsi) ettepaneku kohaselt pidi abivallavanem Alar Mik (Reformierakond) andma vastavasisulist informatsiooni.
Alar Mik teatas komisjoni liikmetele napisõnaliselt, et ta on kohtunud Tammelaane arendajaga (Märt Vooglaid, Reformierakond) ning detailplaneeringu kohtus vaidlustanutega (Andres Jaanus (Kogukondade Viimsi) ja Märt Puust). Konsulteeritud on ka erinevate spetsialistidega, aga vara on veel öelda, millised on vallavalitsuse järgmised sammud.
Komisjoni liige, Tammelaane DP kohtus vaidlustanud Andres Jaanus andis pikema ülevaate Riigikohtu poolt 15. detsembril 2022 tehtud otsuse sisust.
DP tühistamisel oli kohtu hinnangul kõige kaalukamaks argumendiks ebaproportsionaalselt suur negatiivne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Vastukaaluks seatud avalik huvi, mis seisnes DP ala puhkeotstarbelise kasutamise laiendamises, polnud põhjendatud. Kinnistuomaniku erahuvi elamuarenduseks ei pidanud Riigikohus kaalukaks, sest maa kasutust sellel viisil piirasid juba enne kinnistu omandamist kehtinud üldplaneering ja hiljem kehtestatud rohevõrgustiku teemaplaneering.
Avaliku huvina toodi DP kehtestamisel muuhulgas välja terviseraja ehitamine, ehkki kehtiv üldplaneering maaomanikule sellist kohustust ei seadnud. Pealegi käis vaidlus suuresti mereäärse kallasraja üle, mille avalikku kasutamist pidi maaomanik taluma juba keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi. Samal ajal ei lahendanud vallavalitsus DP menetluse käigus küladevahelise ühendustee probleemi ega taganud juurdepääsu kallasrajale Tammneeme küla poolt.
Kohus nõustus esitatud tõendite põhjal ka kaebajate argumentidega, et planeerimisprotsessi juhtis tegelikult arendaja, mis üldplaneeringut muutva DP puhul on keelatud.
Vallavalitsus korraldas formaalselt hanke staadiumis, kus mitu menetlusdokumenti oli arendaja huvidest lähtuvalt ja talle kõige soodsama planeeringulahenduse kehtestamiseks juba koostatud.
Seega said kohtuotsuses määravaks nii kaalutlus- kui menetlusvead, võttis Andres Jaanus ülevaate kokku.
Edasist arutelu kajastame komisjoni istungi protokolli tsiteerides:
“I. Rull küsib, kas sinna rajatud ebaseadusliku aia eemaldamisega tegeletakse valla järelvalve poolt? Aed lõikab rohekoridori läbi. Millal maaomanikule ettekirjutus tehakse? A. Mik vastab, et vara öelda, kas ettekirjutust üldse kasutatakse. I. Rull sõnul on vallal olnud kuu aega seda otsust analüüsida. Kui ettekirjutust ei soovita teha, siis peaks maaomanikuga läbi rääkima, et ta selle ebaseadusliku aia teisaldaks. Millal seda teha plaanitakse? A. Mik ei oska hetkel seda öelda. Kohtumised toimusid alles eelmisel nädalal, tähtaegasid on vara öelda.
E.Järv küsib seoses Riigikohtu otsusega, millises planeerimismenetluse punktis sellega tagasi ollakse? A. Mik vastab, et kehtestamine on tühistatud. Juriidiliselt on ÜP muutmise eelne olukord, kus taastus planeeringu eelne maa juhtotstarve.
I.Rull küsib ajakava kohta, 25 päeva on möödas otsusest ja siiani ei ühtegi tähtaega? A. Mik sõnul ilmselt lähikuudel tegeletakse selle teemaga. I. Rull teeb ettepaneku ebaseaduslik aed teisaldada – kas maaomanik vabatahtlikult või vallavalitsus ettekirjutuse kohaselt. I. Rull lisab, et ilmselt seda teed ja taristut ei ole otstarbekas keskkonna täiendavaks kahjustamiseks lammutada. A. Mik lubab sellega aia teemaga tegeleda.
D.Kõdar küsib, kui anda järelvalvele ülesanne, siis nad saavad ju tegelema hakata. A. Mik vastab, et ei ole kindel, kas on vaja järelvalve menetlus algatada. Võibolla omanik ise teisaldab.”
Tunnusfoto: rohekoridori läbi lõikav piirdeaed Tammelaane DP alal 2022. aasta suvel (Märt Puusti foto).
Loe samal teemal:
„Poliitilist vastutust taotleval petitsioonil poolsada allkirja”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: