VANA HÕBE! on Viimsi Uudiste rubriik, milles taasavaldame ajaproovile vastu pidanud arvamuskommentaare ning uudislugusid.
Seekordne Andres Jaanus arvamuskommentaar ilmus esmakordselt Viimsi Uudistes 4. oktoobril 2021. aastal.
***
Hiljuti võis Delfi Ärilehest lugeda, kuidas arendajad peavad kurvastama, et ei saagi tervet poolsaart täis ehitada.
Takistusena toodi välja kaitsealad, mis moodustavad pisut üle poole kogu Viimsi valla mandriosa pindalast, kuid võiksid olla väärtuslikud arendusalad.
Tegemist on klassikalise õlgmehikese püstitamisega, püüdega jätta muljet, et metsaalad on suudetud säilitada vallavalitsuse tarkade ja ettenägelike otsuste tulemusena. Kohaliku kaitse all olevad metsad kattuvad valdavas osas RMK hallatavate riigimetsadega ja seal pole tõesti kinnisvaraarendus eesmärgiks olnud. Sõltumata sellest, kas tegu on majandusmetsaga või looduskaitseliste piirangutega aladega. Seejuures vaadatakse aga mööda või ei taheta näha, mis toimub väljaspool neid kaitsealasid. Riigimetsast on Viimsi poolsaarel kaitse all veelgi suurem protsent – 77. Just nendele suurtele numbritele apelleerides õigustatakse tihtipeale metsa- ja põlluarendusi, et ega need kogu valla tasandil rohevõrgustiku toimimisele mingit mõju ei avalda – Viimsi roheala tervikuna on ju väga suur.
Selgelt eksitav on ka vallavanema Illar Lemetti väljaütlemine Delfi valimisteemalises erisaates, et rohekoridorid on Viimsis alles ja loomad saavad vabalt siit välja liikuda.
Seda ei kinnita aga käimasolev rohevõrgustiku toimivuse audit, tuues probleemkohtadena välja just ühenduse muu piirkonnaga (Pirita jõe maastikukaitseala ja Maardu linn). Aga ka Randvere – Metsakasti – Muuga – Äigrumäe vahelised ühendused ning rannaääred. Nende ühenduste kadumine või piiratud toimimine seab ohtu kogu Viimsi valla rohevõrgustiku ökoloogilise jätkusuutlikkuse. Konflikte põhjustavad just rohekoridoride kitsendamine või nende sootuks läbilõikamine ja puhveralade vähenemine.
Üldplaneeringutes toodud põhimõtete järjekindlat eiramist ja üksikute detailplaneeringute looduskeskkonnale tekitatud negatiivsete mõjude marginaliseerimist õigustusega, et Viimsis on rohealasid küllaldaselt, võib pidada praeguse vallavalitsuse ja nendega seotud kinnisvaraarendajate tunnusjooneks. Mõned sarnased katsed kõrgema taseme planeeringutega seatud piirangutest möödaminemiseks on küll pausile pandud või tagasi lükatud, kuid ka väheste erandite tegemine ilma selge põhjenduseta või tühja koha pealt tekitatud avaliku huvi külgepookimisega devalveerib otsustajate usaldusväärsust. Miski ei veena, et senisele praktikale edaspidi pidurit tõmmatakse.
Tunnusfoto: Vaade 200 meetri laiuselt rohekoridorilt Tammekivi tee ääres, mille Tammelaane arendusala likvideerib (autor Märt Puust).
Andres Jaanus on Kogukondade Viimsi kandidaat Viimsi volikokku (nr. 121).
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: