ANDRES JAANUS: uus üldplaneering polariseerib Viimsit, 1. osa – elanikkond

2022. aasta kevadel andis Viimsi vallavalitsus kõigile huvilistele võimaluse vastata üldplaneeringu (ÜP) lähteseisukohtade kaasamisküsimustikule.

Vastuseid laekus 830 ja selgelt eristus kaks teemat, millele uus ÜP peaks suurimat tähelepanu pöörama – elanike arv ja looduskeskkond.

Elanike arvu kasv koos ehitustegevuse ja arendamisega oli 2/3 küsitlusele vastanute arvates suurim vallaülene murekoht. Ka 2024. aasta oktoobris avalikul väljapanekul olnud ÜP eskiisi seletuskiri möönab, et kogukond ootab kokkulepet elanike arvu piirmääras. Paraku põhjalikumat analüüsi selle kohta, mida kehtivas üldplaneeringus kokku lepiti, millised muutused on vahepeal toimunud ja milline võiks olla tulevikutrendide prognoos, ei järgne.

Üldplaneeringu keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise aruanne (KSH) püüab seda lünka täita viitega ÜP sotsiaalmajanduslikule alusuuringule, kus lähtekohaks on võetud 2021. aastal Viimsi valda registreeritud elanike arv (21,8 tuhat), millele kehtiva ehitusõiguse alusel võiks lisanduda veel kuni 6000 (kokku seega 27,8 tuhat elanikku). Kui liita sellele omakorda tegelikult Viimsi valla territooriumil elavad, kuid mõnda teise omavalitsusse registreeritud kodanikud, võib hinnanguliselt, tuginedes peamiselt mobiilside andmetele, juurde panna veel 3000-4000 inimest. Ja ongi valla arengukavas aastaks 2050 seatud eesmärk (30 000-31 000 elanikku) täidetud.

Uus üldplaneering ei lepi sellegagi ning reserveerib valla lõunaossa nn arengualadele juurde veel ca 3600 elanikku. Suurima sisserände prognoosiga lajatatakse seekord Miiduranna külakogukonnale (~2100 lisanduvat elanikku) ja Haabneeme alevikule (~1500). Sellise arengustsenaariumiga (>33 000 elaniku) nõustuks vaid 5% kaasamisküsitlusele vastanutest, ligi ¾ jaoks jääb optimaalne piir 27 000–29 000 elaniku juurde. ÜP eskiisi seletuskiri põhjendab uute arendusalade vajadust ka kartusega, et teenuste tarbimine kahaneb, kui Viimsi elanikkond lähema paarikümne aasta jooksul kiirenevas tempos pensioniikka jõudma hakkab. Samas on rahvastiku praegune ebaühtlane vanuseline jaotuski paarkümmend aastat tagasi kellegi kiire kasusaamise huvides tehtud otsuste pika vinnaga tagajärg.

Kuidas aga üldse praegusesse olukorda on jõutud?

Aastal 2000 kehtestatud üldplaneering prognoosis Viimsi valla mandriosa elanike arvuks tulevikus ligi 13 500 inimest. Lähtekohaks võetud 1998. aasta alguses elas Viimsis tegelikult (s.t. koos sissekirjutuseta elanikega) ca 7600 elanikku ning juurdekasvu oodati suuremalt jaolt toonaste suvilarajoonide kohandamisest aastaringseks elamiseks, mis toonuks lisaks 4500–5000 inimest. Uute elamupiirkondade panuseks pakuti „vaid“ 2700. Ka igale külale ja alevikele oli seatud piirarv, milleni tulevikus võiks jõuda. Oluline on märkida, et juba siis seoti elanike kasvupotentsiaal Viimsi poolsaare veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavaga.

Esimesena läksid käiku endised põllu- ja karjamaad, mille markantsemaks näiteks on Pärnamäe küla elanike arvu 30-kordne kasv 25 aastaga!

Arendajate soovidele vastutulev üldplaneeringu massiline „ülekirjutamine“ algas aga juba paar aastat pärast selle kehtestamist. Esimesena läksid käiku endised põllu- ja karjamaad, mille markantsemaks näiteks on Pärnamäe küla elanike arvu 30-kordne kasv 25 aastaga! Korterelamute ala kergekäelise laiendamisega jõuti  soovitud piirarvuni Viimsi alevikus (2065) juba 2004. aastal ning Haabneemes (3345) aastaks 2007. Suvilate ümberehitamine on rahvast valda juurde toonud pea kõikides rannakülades. Valla mandriosa jaoks ÜPga paika pandud elanike arv tulevikus on siiani kättesaamatuks jäänud vaid Kelvingis, Miidurannas ja üllatuslikult ka Randveres. Samas nähti just Randveres suurimat potentsiaali (kuni 2250 elanikku ehk rohkem kui Viimsi alevikus) ja ega sellest tänaseks palju enam puudu ole. Koos valda sisse registreerimata elanikega on „eesmärk“ tõenäoliselt saavutatudki.

Kui Kelvingi saaks laieneda vaid riigimetsa arvelt, siis Miiduranna rahvale surub vallavalitsus väljapanekul olnud uue ÜP eskiisiga peale paari maaomaniku tahtmist – suhteliselt vaiksesse rannakülla tooks see ajapikku juurde vähemalt kaks tuhat uuselanikku.

Enam ei räägita ca 60 m kõrgusest tornelamust sadama-alal, mis peab „dialoogi“ Tallinna Sitsi mäele planeeritava omasugusega, kuid kindlasti on paljud kuulnud praeguse Milstrandi ala tihedalt korterelamutega täispikkimise soovist koos raudtee ääre palistamisega üksikelamutega kuni Maarduni välja. Kui raudtee osas tõmbab ÜP sellise tulevikuvisiooni tagasi, siis Miiduranna sadam ja kütuseterminali territoorium on ikkagi nn arengualadeks reserveeritud.

Miiduranna külaselts on eskiisi avalikustamise järel andnud mõista, et Viimsi vallavalitsus pole kohustatud täitma maaomanike soove, kui need lahknevad kogukonna huvidest või valla ruumilise arengu eesmärkidest. Ka vallavalitsus ise eesotsas abivallavanem Alar Miku ja peaarhitekt Endrik Männiga on korduvalt välja öelnud, et paremat elukeskkonda on võimalik luua vaid koos kohaliku kogukonnaga ja seetõttu soovib vald üldplaneeringu koostamisel olla võimalikult avatud ja kaasav.

Kui hiljutistes Viimsi valla rahulolu-uuringutes pidasid Viimsi inimesed suurimaks mureks kortermajade ehitamist, liiga suurt liikluskoormust ja kohati ka rohealade vähesust, siis praegune ÜP eskiis ei vasta neile ootustele vähemalt Miiduranna-Haabneeme piirkonnas kuidagi.

Miiduranna kodanikuühendused ja külavanem on juba ÜP lähteseisukohtadele esitanud omapoolse nägemuse küla arengust, mis aga ei paista vallavalitsust kuidagi kõigutavat. Kui hiljutistes Viimsi valla rahulolu-uuringutes pidasid Viimsi inimesed suurimaks mureks kortermajade ehitamist, liiga suurt liikluskoormust ja kohati ka rohealade vähesust, siis praegune ÜP eskiis ei vasta neile ootustele vähemalt Miiduranna-Haabneeme piirkonnas kuidagi.

Kui suur elanikkonna kasv on Viimsile võimalik?

Elanike arvu kasvu on eesmärgiks seadnud suurem osa Eesti omavalitsustest. Viimsigi taluks suuremat juurdekasvu, paraku pole juba 25 aastat tagasi hästi teada olnud puhta joogivee ammendumise oht maandatud. Ööpäevas kasutada olev maksimaalne põhjaveevaru (4500 m3) on põuaperioodidel üksikutel päevadel juba üle tarbitud. Jällegi, ÜP ei pööra varustuskindluse kriitilisele seisule tähelepanu, selle asemel on toodud hoopis pikk loetelu meetmetest kuidas põhja- ja pinnavett kaitsta ning millistele tingimustele ühisveevärk ja kanalisatsioon (ÜVK) ehitusõigusega aladel peavad vastama.

Ometi on ÜVK arengukavas arvestatud praegusega võrreldes enam kui kahekordset kasvu (3574 m3 ööpäevas aastal 2022 vs. 7340 m3 aastal 2036). Elanike arvu kasvu stsenaariumid sellist hüpet tingida ei saa ja vallavalitsus põhjendabki veetarbimise suurenemist uute ettevõtluspiirkondade väljaarendamisega. Kas Viimsisse on kavas rajada veel paar spaad vms? Sellele vastust pole, pigem on vald väljendanud seisukohta, et ettevõtluse soodustamine ei tähenda suure veekasutusega ettevõtete koondumist Viimsisse.

Kuna täiendavate põhjaveehaarete kasutuselevõtus valla territooriumil puudub kindlus, siis loodetakse tagada veevarustus uute ühendustega Tallinna pinnaveehaardest. Aga kui kriitiline olukord tekib Tallinnas, siis jääb Viimsi paraku tagumiste hulka, kelleni puhas joogivesi jõudma peaks. Paremas seisus on siis need kunagised aiandus- ja suvilaühistud, kel alles oma puurkaevud ning kes pole allunud survele need sulgeda ja liituda ASiga Viimsi Vesi.

Julgeoleku tagamine muutub elanikkonna kasvuga üha problemaatilisemaks

Elanikkonna juurdekasvu osas tuleb aga rääkida ka regionaalpoliitilisest aspektist ja julgeolekust. ÜP KSH mainib seoses kliimamuutustega vaid vajadust tagada energiajulgeolek kodumaiste taastuvate energiaallikate laiema kasutuselevõtuga, milleks Viimsis kuigi suurt potentsiaali pole. Terve Eesti kontekstis tähendab aga julgeolek pigem kogu maa võimalikult ühtlast asustatust. Kui suurem jagu elanikest on koondunud Tallinna ja Tartu piirkonda, piisab riigi hävitamiseks või kontrolli alla saamiseks pelgalt elektri- või toiduvarustuse katkestamisest. Viimsi kui magalarajoon on siin iseäranis haavatav. Rahvastiku koondumist soodustab kahtlemata turu- ja ettevõtluskeskkond, aga kui riiklik poliitika elu püsimist Eesti hajaasustusaladel ei soosi, on paljud sunnitud oma esivanemate kodukohast ära kolima.

Viimsisse jõutakse enamasti siiski pealinna kaudu, kui elujärg juba mingil määral kindlustatud. Eks nii mõnelegi hiljuti sisserännanule ole Viimsi elukohana justkui nende staatust tõstev kaubamärk, aga kas ja kuidas nad tegelikult kogukonda sulanduvad, on omaette küsimus. Siiagi on vähehaaval jõudnud riiklikul tasemel mahitatava Eesti ümberrahvastamise mõju. Külavahel liigub aina enam rahvast, kes ei tereta, ei heiska pühadel riigilippu ja tähistavad aastavahetust ka Kremli kellade saatel.

Andres Jaanus on endine vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).

Tunnuspilt: freepik.com

Loe samal teema:

Miiduranna kogukond ei soovi tiheasustusega linliku keskkonna teket“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: