Mõnikord võib kliimaministeeriumist ka tervemõistuslikke mõtteid tulla. Vaadanud läbi Viimsi valla uue üldplaneeringu, jõudsid ministeeriumi ametnikud seisukohale, et väljaspool kaitsealasid on metsade majandamisele seatud hulk lisatingimusi, mis sisuliselt välistavad igasuguse majandustegevuse.
Kaitsealade koosseisust väljaspool asuva metsa pindala on Viimsis järjest vähenenud. Riigimetsas jäi pärast 2023. aastal moodustatud Viimsi keskosa ja Kelvingi maastikukaitsealasid vormiliselt kaitseta vaid paar metsakvartalit Randvere teest mere pool. Üldplaneeringuga kavandatud kaitsealade laiendused ning uute maastikukaitsealade loomine hõlmaks aga ka erametsad ja siis astuks vallavalitsus põhimõtteliselt vahele ka üksiku kuivanud puu raiele ehk vähemalt ilma kooskõlastamata ei tohiks enam oma metsas toimetada.
Toon lihtsalt näiteks, et eelmisel sügisel taotles RMK sanitaarraie õigust mõne tihumeetri kuivanud ja tormimurru puude raieks enda kinnistul, mis ei paikne kaitsealal. Selle peale käivitus kooskõlastusring, kus vallavalitsus lähtus oma põhjendustes metsaala paiknemisest planeeringujärgses rohekoridoris. Toodi välja, et rohevõrgustik peab toimima jääma ka peale raiet ja et raiejärgselt tuleb tagada kõrghaljastuse olemasolu vähemalt 70% ulatuses. Lõpuks jõudsid vallaametnikud siiski järeldusele, et sanitaarraie rohevõrgustiku toimimist ohtu ei sea ja võis hakata edasi tegutsema.
Kliimaministeeriumi seisukohalt ei takista aga tavapärane metsaseaduse järgne metsade majandamine väljaspool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid kuidagi rohevõrgustiku toimimist. Enamgi veel, piirangute seadmine raielangi suurusele või lageraie keelamine pole kehtivate seadustega kooskõlas. Lisatakse, et selline piirang mõjutab oluliselt ka tuleviku metsade struktuuri ja koosseisu, välistades metsade uuenemise. Lageraie puhul märgitakse veel ära, et võib esineda häiring rohevõrgustiku mikrovõrgustikus, kuid makrovõrgustikku selline raietegevus negatiivselt ei mõjuta. Lahti seletatult, ehkki raiesmikult on kõrged puud kadunud ning asemele tulevad teised liigid ja kooslused, on see siiski lokaalse ja lühiajalise iseloomuga muutus. Raiesmikule tekkiv noor võsa ja mahlakas rohi võib aga muuta ala näiteks põdrale ja kitsele hoopis atraktiivsemaks kui ümbritsev vana mets.
Metsa tuleb mõistlikult majandada
Vallavalitsuse ametnike tuhin kõike kaitse alla võtta, millele sekundeerivad mõned külaaktivistid, ongi juba viinud olukorrani, kus vananenud ja pikka aega majandamata metsas (eriti kuusikutes, mis on poolsaarel pindalaliselt valdavad) liikumine on muutunud ohtlikuks. Vallamajas on sellest lõpuks hakatud aru saama. Veebruaris anti luba suuremamahuliseks tormiohtlike puude raieks kunagise Tädu kuuse ja Randvere terviseraja vahelisel alal Mäealuse maastikukaitsealal. Muuseas, samal kaitsealal on kitsa langina lubatud ka lageraie, aga RMK pole viimasel kümnekonnal aastal sinna suuremaid raieid planeerinud. Veebruaris keskkonnaosakonnast RMK-le läkitatud kirjaski on lubatud, et vald ei hakka üldjuhul andma soovitusi metsade majandamiseks ja metsakoosluste kujundamiseks, mis on eelkõige RMK kui riigimaid valitsema volitatud asutuse pädevuses. Praeguseni on siiski valdav olnud soov kõike piirata ja kontrollida.
Lage- ehk uuendusraie on üldse muudetud tabuteemaks, ehkki majanduslikult on see mõnes metsatüübis, eriti kuuse enamusega puistutes kõige efektiivsem. Häiring on küll tugev, aga ühekordne ja uus mets hakkab paranenud valgustingimustes ning vanade puude juurkonkurentsi puudumisel kiiremini arenema. Kui raie jäetakse õigel ajal tegemata, ongi tagajärjeks haigustest ja kahjuritest puretud alad, kus liikumine ei pruugi enam tekitada positiivseid emotsioone metsas olemisest.
Lage- ehk uuendusraie on üldse muudetud tabuteemaks, ehkki majanduslikult on see mõnes metsatüübis, eriti kuuse enamusega puistutes kõige efektiivsem.
Tihti armastatakse rääkida uute elupaikade tekkest ja elurikkuse suurenemisest tänu surnud ja lamandunud puudele. Enamasti aga tähendab see risti-rästi pillutatud tüvesid, mille vahel liikumist väldivad loomadki ning teatud kasvukohtades hakkab inimese sekkumiseta uue metsa asemel vohama vaid sarapuuvõsa.
Metsaomanikuna olen aastakümneid praktiseerinud nn püsimetsandust, mida soovitatakse alternatiivina lageraiele. Metsa järelkasv küll tuleb, aga vaevaliselt ja majanduslikust tulust on parem mitte rääkida. See ei peagi olema eesmärk, ent teatud juhtudel on ikkagi vaja teha ka suuremaid raietöid, kui teisiti enam metsast asja ei saa. Viimsi ei tohiks olla siin mingisugune reservaadi moodi erand ning lisaks kaitsealade laiendamisele piduri panemisele tuleks üle vaadata ka juba moodustatud maastikukaitsealade kaitse-eeskirjad.
Andres Jaanus on bioloog.
Tunnusfoto: Tuulemurrust räsitud kuusik Tammneemes (autori foto).
Loe samal teemal:
„Andres Jaanus: kus on kaitse piirid?“
„Andres Jaanus: Viimsi riigimetsade 250-aastane raiering“
„Andres Jaanus: mis saab Viimsi vanadest kuusikutest?“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: