Mõni aasta tagasi levis uudis, et riik kavatseb maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse raames töötada välja väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused.
Eesmärgiks seati väärtusliku põllumaa kasutamine üksnes põllumajanduslikul eesmärgil ja tõkestada viljaka maa hävimist kinnisvaraarenduse tõttu.
Viimsis oli selleks ajaks suur osa poolsaare kesk- ja lõunaosas paiknevatest põllu- ja karjamaadest juba elamuehituse alla mattunud või olid planeeringutega loodud tingimused maa sihtotstarbe muutmiseks tulevikus. Enamus uusviimsilastest ilmselt ei kujuta ettegi, milline maastikupilt 30–40 aastat tagasi nende praeguses elukohas avanes.
Praeguseks on avamaastik killustunud ning säilinud suuremate massiividena vaid Äigrumäe ja Lubja külas, kuhu kinnisvaraarendusel pole õnnestunud jõuda kas kohaliku tasandi kaitseala või üldplaneeringu piirangute tõttu. Äigrumäelgi jagab aga kehtiv üldplaneering kogu põllumajandusliku potentsiaaliga ala ära büroohoonete ning raudteetunneli reservmaa vahel. Seniks saab aga nii Äigrumäe küla kui Muuga tee poolt nautida Viimsile kunagi omast avaramat vaadet.
Õnneks pole enamus põllumassiividest lootusetult võssa kasvada jõudnud. Oma osa on selles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ehk PRIA pindalatoetustel, mis aitavad maa korrashoiuga seotud kulusid tasakaalus hoida.
Suuremas osas piirdub tegevus hooldusniitmisega, mida irvhambad on ka euroheinateoks ristinud.
Loomulikult on see hädalahendus, kui niidetud ning purustatud hein sinnasamasse mädanema jäetakse, aga paraku jääb Viimsis sööta varuvate loomapidajate üleslugemisel ka ühe käe sõrmi üle.
Toetustega kaetud põllumassiivide kogupindala on viimasel kümnendil olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes 80 ja 90 hektari vahel. Terve valla peale on maht muidugi kasin ega anna välja isegi keskmises Eesti talumajapidamises kasutusel olevat põllupinda. Eelmainitule lisandub veel ligikaudu 45 ha eraomanduses rohumaad Mäealuse maastikukaitsealal, mille niitmist korraldab vallavalitsuse keskkonnaosakond.
Artikli päises olevalt kaardilt leiab 2023. aastal Viimsi poolsaarelt PRIA registrisse kantud 32 põllumassiivi, mis jagunevad 24 kinnistu vahel. 21 põllumassiivi asukoht on Äigrumäe külas (kokku 59 ha), kuus maatükki paikneb Lubja (12 ha), kolm Pärnamäe (12 ha) ja kaks Metsakasti külas (5 ha). 30 põllumassiivi on kirjas püsirohumaana, vaid kahel kasvatatakse kultuure. Varem on üks või kaks põldu olnud registris ka Haabneeme ja Viimsi alevikust, Randvere külast või Prangli saarelt. Kui mõnel maaomanikul tekib selle peale soov ka enda maatükk arvele võtta, siis registrisse kantava põllumassiivi pindala peab olema vähemalt 0,3 ha.
Loodetavasti jätkub uue üldplaneeringu koostajatel oidu Viimsis enamohustatud avamaastikke kaitsta. Sest need pole ikka veel pealetükkiva elamuehituse tingimustes mitte ainult elurikkuse hoidjad, vaid ka siinsete inimeste jaoks olulised füüsilise ja vaimse heaolu tagajad. Maaomanikele sooviks aga enam omavahelist koostööd, kasvõi hooldustöid ja mõne lähemalasuva põllumajandusettevõtte jaoks söödavarumist silmas pidades. Sellistel põuastel suvedel nagu möödunu on iga heinamaalapp suure väärtusega.
Kevadel ja sügisel on Viimsi heinamaad oluliseks peatuspaigaks rändlindudele. Püsirohumaade vähesus on üheks põhjuseks, miks hanelised üha enam põllumehi kimbutavad ja nende värskeltkülvatud või vasttärganud kultuuridest matti võtavad. Olgugi et looduslikud avamaastikud moodustavad Viimsi poolsaare kogupindalast kõigest ~3%, on nende tähtsus kordades suurem.
Andres Jaanus on Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Tunnuspilt: Väljavõte PRIA põllumassiivide veebikaardist.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: