Euroopa Liidu elanik ületab oma tarbimisega maailma taluvuspiire keskmiselt 2,9-kordselt.
Kõige suurema keskkonnamõju tekitab tarbitud toidu tootmine (35%), elukoha elekter ja küte (28%) ning liikumiseks kasutatav transport (26%).
Leibkonna eelarve uuringu andmetele tuginedes ületas keskmine Eesti elanik 2019. aastal Maa taluvuspiire 3,8-kordselt. Suurim osa (43%) sellest tuleb elukoha elektrist ja küttest, seejärel 30% tarbitud toidu tootmisest ja 17% liikuvusest.
Keskmine Eesti elanik erineb keskmisest Euroopa elanikust peamiselt elukoha elektri ja kütte suurema keskkonnajälje poolest. Ühelt poolt on selle põhjuseks jahedam kliima – Eurostati andmete järgi kulub Eestis palju enam energiat kütmisele kui Euroopas keskmiselt.
Teiseks põhjuseks on erinevad energiaallikad – Eestis on enam kasutusel puiduga kütmine, mille keskkonnajälg on ühe KWh kohta kaks korda suurem kui maagaasil (mida Euroopas 2019. a ülekaalukalt energia saamiseks kasutati).
Kuigi Eesti autopark on üks Euroopa vanimatest, siis liikuvuse keskkonna jalajälg on keskmisest eurooplasest väiksem.
Põhjus seisneb selles, et Eesti inimesed kasutavad vähem lennutransporti. Kui Euroopas moodustab lennuliiklus 27% liikuvuse keskkonnajäljest, siis Eestis 2%.
Inimesed saavad tarbimist muutes oma keskkonnajälge küll mõnevõrra mõjutada, aga suurema efekti annab siiski uute rohetehnoloogiate rakendamine.
Loe raportit täismahus SIIT.
Allikas: Arenguseire Keskus
Tunnuspilt: pexels.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: