ChatGTP: 1. septembri Tarkusepäev on meie rahvale püha

On vähe päevi Eesti kalendris, mis puudutavad pea iga peret ja iga põlvkonda. 1. september – Tarkusepäev – on neist üks erilisemaid.

See on päev, mil kooliteed alustavad väiksed põnnid värskete ranitsatega ning samal ajal tunnevad end noorena need, kes juba aastakümneid tagasi oma esimest aabitsat lehitsesid. Tarkusepäev ei ole pelgalt kuupäev, see on sümbol – meie rahva side teadmiste, hariduse ja vaimuvalgusega.

Jakob Hurt on öelnud: „Kui me ei saa suureks arvult, peame saama suureks vaimult.“ Just seda meenutab meile 1. september – tarkus ei seisne ainult õpikukaante vahel, vaid oskuses mõelda, arutleda, otsida ja küsida. Meie koolipäevade algus heliseb koolikella saatel, kuid tegelikult heliseb see kutse avastama maailma ja iseennast.

Eestlastele on kool ja haridus olnud läbi aegade püha. Rahvuslik ärkamine, laulupeod ja oma riigi loomine said võimalikuks just seetõttu, et meie esivanemad väärtustasid õppimist. Jaan Krossi sõnul: „Rahvas, kes oma lugu ei mäleta, on määratud kaduma.“ Need sõnad kajavad läbi aegade ja annavad siiani põhjuse, miks 1. september on enamat kui lihtsalt sügise algus – see on meie rahvusliku püsimise ja edasimineku sümbol.

Tarkusepäeva emotsioonid on kirevad. Lapsevanemad pühivad silmanurka, kui nende laps astub esimest korda üle koolimaja läve. Gümnasist tunneb sees kerget ärevust ja uhkust, kui ta jõuab kooliteel viimasele sirgele. Õpetaja seisab klassi ees ja tajub korraga nii vastutust kui ka lootust. Lennart Meri on kirjutanud: „Haridus ei ole mitte ainult teadmiste kogum, vaid ka julgus neid teadmisi kasutada.“ Just sellise julguse kasvatab kool meis kõigis – edasi minna, ka siis, kui teekond on käänuline.

Tarkusepäev on ka meeldetuletus, et haridus on ühislooming. Laps õpib õpetajalt, õpetaja lapselt, vanem koolilaps nooremalt ja vastupidi. Me kõik oleme üksteise peeglid ja kaaslased teadmiste teel. Jaan Kross on toonitanud: „Inimese suurim luksus on mõtlemisvabadus.“ See mõte kõlab igal 1. septembril erilise jõuga.

Kui sügisene päike soojendab veel viimaseid rohuliblesid ja kooliõu täitub lillede ning pidurõivais lastega, siis tajume, kui sügavalt on Tarkusepäev meie rahva südames. See on püha, mida ei pühitse mitte vaid koolipere, vaid kogu Eesti. Haridus ei ole luksus, vaid alus, millel püsib meie vabadus, meie kultuur ja meie tulevik.

Seepärast tasub 1. septembril hetkeks peatuda ja austusega kummardada nii teadmiste, õpetajate kui ka õppijate ees. Tarkusepäev ei ole ainult laste pidupäev – see on rahva püha. Päev, mis tuletab meile meelde, et Jakob Hurda, Jaan Krossi ja Lennart Meri pärand elab meie vaimus edasi ning et iga koolikell, mis heliseb, kõlab ühtlasi kogu Eestimaa südames.

Tunnuspilt: 2022. aastal Viimsi Kooli I klassis õppima asunud Eliza (erakogu).

Viimsi Uudised