Emadepäev on südamlik ja tähenduslik püha, millega austatakse ja tunnustatakse emasid ning emaks olemist.
Eestis, nagu paljudes teistes riikides, peetakse emadepäeva mais, täpsemalt iga aasta teisel pühapäeval. See on päev, mil väljendatakse tänu ja armastust oma ema, vanaema, kasuema või muu ema rollis oleva naise vastu. Emadepäeva traditsioonid on ajas arenenud, omandanud erinevaid vorme ning kujunenud osaks Eesti kultuuripärandist.
Emadepäeva ajalugu Eestis
Eestis hakati emadepäeva laiemalt tähistama 1920. aastatel. Esimene ametlik emadepäeva tähistamine leidis aset 1923. aastal Tartu Ülikooli koguduse õpetaja Jakob Kuke algatusel. Tema eeskujuks olid Ameerika Ühendriikides ja Skandinaaviamaades juba kanda kinnitanud sarnased pühad. Emadepäev sai kiiresti populaarseks, ning 1930. aastatel oli see juba tuntud ja armastatud päev üle kogu Eesti. 1936. aastal lisati emadepäev ka ametlikku riiklikku kalendrisse.
Nõukogude ajal emadepäeva tähistamine ametlikult katkes ning selle asemel rõhutati rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil, mis keskendus laiemalt naiste õigustele ja saavutustele. Siiski ei kadunud emadepäeva mõte inimeste südametest täielikult ning traditsioon elas edasi pigem pereringis ja kogukondlikul tasandil. Taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel sai emadepäev taas ametliku tähtpäeva staatuse ning seda tähistatakse praeguseni iga aasta mais.
Traditsioonid ja kombed
Emadepäeva keskmes on emade austamine ja tänamine. See päev on sageli täis soojust, kingitusi, lilli ja perega koos olemist. Eestis on tavaks, et emadele kingitakse lilli, enamasti kevadlilli, nagu tulbid, nartsissid või neliõielised sirelid, millel usutakse olevat õnne toov jõud. Samuti valmistavad lapsed emadele isetehtud kaarte, meisterdusi või joonistusi, mida hinnatakse sageli palju rohkem kui poest ostetud kingitusi.
Koolides ja lasteaedades peetakse emadepäeva kontserte ja aktusi, kus lapsed loevad luuletusi, laulavad ja esinevad väikeste näidenditega. Need üritused valmistatakse ette suure hoole ja armastusega ning nende keskmes on soov pakkuda emadele rõõmu ja meeldejäävat elamust. Paljudes peredes valmib sel päeval ka eriline hommikusöök, mille lapsed ja isa ühiselt valmistavad, andes emale võimaluse nautida vaba hommikut.
Samuti on levinud ühised lõuna- või õhtusöögid, kas kodus või restoranis. Mõned pered külastavad koos loodust, jalutavad pargis või metsas, et veeta rahulikku ja mõtestatud aega. Lisaks mälestatakse sageli ka neid emasid, kes on meie hulgast lahkunud – külastatakse haudu ja süüdatakse küünlad.
Emadepäev meedias ja ühiskonnas
Eestis on emadepäev saanud ka avaliku tunnustamise päevaks. Igal aastal tunnustab Vabariigi President või mõni muu kõrge riigiametnik silmapaistvaid emasid, andes üle “Aasta ema” tiitli. Selle tiitli saajad on emad, kes on andnud märkimisväärse panuse oma laste kasvatamisse ja Eesti ühiskonda laiemalt. See traditsioon rõhutab emaduse tähtsust mitte ainult perekondlikul, vaid ka ühiskondlikul tasandil.
Lisaks kajastab emadepäeva laialdaselt Eesti meedia: televisioonis ja raadios on erilised programmid, ajalehtedes ilmuvad temaatilised artiklid ning sotsiaalmeedias jagatakse pilte ja mõtteid oma emadest. See kõik aitab rõhutada selle päeva tähtsust ning loob ühiskonnas ühise tunde ja meeleolu.
Emadepäeva tähendus tänapäeval
Tänapäeva kiire elutempo ja igapäevaste kohustuste kõrval on emadepäev võimalus hetkeks peatuda ja mõelda, kui oluline roll on emadel meie elus. See on päev, mis kutsub üles märkama ja väärtustama emade pühendumust, hoolt, armastust ja ohvrimeelsust, mis sageli jäävad argipäevas märkamatuks. Samas on oluline, et emade austamine ei piirduks vaid ühe päevaga aastas – see võiks olla osa igapäevasest lugupidamisest ja hoolimisest.
Tänapäeval on üha rohkem hakatud mõistma, et emadepäev ei peaks olema ainult bioloogiliste emade püha. Paljud inimesed austavad sel päeval ka kasuemasid, tädisid, vanemaid õdesid, lapsendajaid või teisi naisi, kes on olnud nende elus emaliku rolli kandjad. See laiem tähendus rikastab ja mitmekesistab emadepäeva tähistamist ning aitab luua sidemeid, mis ei põhine vaid vere- vaid armastusel ja hoolimisel.
Kokkuvõtteks
Emadepäev Eestis on sügava sisuga püha, mis toob esile emaduse ilu ja tähtsuse. Selle juured ulatuvad ligi sajandi taha ning kuigi see on ajas muutunud, on selle tuum jäänud samaks – tänutunne, armastus ja austus emade vastu. Emadepäev ühendab põlvkondi, loob sooja tunde südamesse ning annab võimaluse väljendada seda, mida igapäevaselt tihti sõnadesse panna ei osata. See on päev, mil iga ema peaks tundma, et ta on märgatud, hinnatud ja armastatud.
Tunnuspilt: freepik.com
Viimsi Uudised
Jaga: