Kadripäev, mida tähistatakse 25. novembril, on üks olulisemaid rahvakalendri tähtpäevi Eestis, mille juured ulatuvad sügavale minevikku.
Tegemist on pühaga, mis on seotud nii rahvapärimuse, talutööde rütmi kui ka aastaaegade vahetusega. See märgib hingedeaja lõppu ja talve algust, olles samal ajal seotud mitmete kombetalituste, laulu ja mängudega. Aja jooksul on kadripäeva tähistamine muutunud, kuid see on säilitanud oma olulise koha eesti rahvatraditsioonis.
Kadripäev minevikus
Traditsiooniliselt oli kadripäev oluline naiste püha. Sellel päeval austati ja tänati perenaist ning erilist rõhku pandi viljakusele ja heaolule. Kadripäevaga seostuvad kombed olid tihedalt seotud põllumajanduse ja karjakasvatusega. Levinud oli uskumus, et kadripäeval pidi kariloomade eest eriliselt hoolitsema, et tagada nende tervis ja sigivus järgmisel aastal.
Üks olulisemaid kadripäeva kombeid oli kadrisantide ehk kadride käimine. Kadrideks riietusid enamasti noored neiud ja naised, kes kandsid valgeid rõivaid, sümboliseerides puhtust ja viljakust. Kadrisandid liikusid perest peresse, lauldes regilaule ja soovides õnne perele ning kariloomadele. Laulud ja naljad olid sageli seotud vilja- ja loomakasvatuse teemadega. Samuti paluti pererahvalt ande, näiteks vilja, mune või muud toidukraami, mida peeti heade soovide ja viljakuse kindlustamise tasuks.
Kadripäeva juurde kuulusid ka erinevad uskumused ja ennustused. Näiteks arvati, et kadripäeval ei tohi kedrata ega kududa, sest see võib kariloomadele kahju tuua. Samuti püüti kadripäeva ilma järgi ennustada talve tulekut – usuti, et kui kadripäeval on külm ilm, tuleb pikk ja karm talv.
Kadripäev tänapäeval
Kuigi kadripäeva tähendus on ajas muutunud, on selle põhielemendid säilinud. Tänapäeval on kadripäev pigem lõbus ja kogukondlik ettevõtmine, mille keskmes on endiselt kadride käimine. Kadrisandid ei ole enam ainult naised, vaid ka lapsed ja mehed osalevad rõõmsalt maskeerimises. Valgeid rõivaid ja villaseid salle kasutatakse endiselt, kuid tihti lisatakse ka fantaasiarikkaid detaile, mis muudavad kostüümid lõbusamaks.
Koolides ja lasteaedades tähistatakse kadripäeva sageli temaatiliste ürituste ja mängudega. Lapsed õpivad kadripäeva laule, meisterdavad maske ja käivad rühmaga “kadritamas”, tutvudes seeläbi rahvakultuuri pärandiga. Paljudes peredes peetakse kadripäeva mõnusaks ajaks, mil valmistada midagi erilist või meenutada vanu traditsioone.
Samuti on kadripäev hakanud üha enam sulanduma halloween’i ja mardipäeva tähistamistraditsioonidega. Eriti linnades võib kohata kadrisante, kes segavad erinevate kultuuride kostüümi- ja kombestikke, pakkudes nii põnevat vaheldust.
Kadripäeva kultuuriline tähtsus
Kadripäev on ehe näide sellest, kuidas rahvakombed on suutnud ajaga kohaneda ja säilitada oma elujõulisuse. See päev ühendab inimesi ja loob võimaluse tähistada kogukonda, viljakust ja talve algust. Kadripäev tuletab meelde, kui oluline on hoida elus traditsioone, mis kannavad edasi meie esivanemate tarkusi ja väärtusi.
Olgu see siis vanade regilaulude laulmine, lustakas maskeerumine või lihtsalt koosolemine – kadripäeva tähistamine on nii minevikus kui tänapäeval olnud rõõmu ja ühtekuuluvuse sümbol. Loodetavasti jätkub see traditsioon veel paljude põlvkondade jooksul, andes inimestele võimaluse osa saada eesti rahva rikkalikust kultuuripärandist.
Tunnuspilt: fragment “Hakkame santima!” tunamullusest koolitusplakatist (https://hakkamesantima.ee/koolitused/)
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: