Sõbrapäev ehk Valentine’s Day on üks maailma populaarsemaid armastuse ja sõpruse tähistamise päevi, kuid selle juured ulatuvad sügavale ajalukku ning on seotud nii religioossete, ajalooliste kui ka kultuuriliste mõjutustega.
Rooma ajast pärinevad juured
Valentine’s Day traditsiooni algus on tihedalt seotud antiikse Rooma ajalooga. Üks varasemaid seoseid on Lupercalia festivaliga, mida tähistati 13.–15. veebruaril. See paganlik viljakusfestival oli pühendatud Faunusele, karjaste jumalale, ning seda peeti uue elu ja kevade saabumise tähistamiseks. Lupercalia käigus ohverdati loomi ning preestrid viipasid noorte naiste poole nahast ribadega, uskudes, et see toob neile viljakust ja head õnne.
Kuid Valentine’s Day nime pärinemine on seotud hoopis püha Valentinusega, kelle isik ja elu on kaetud legendidega. Kõige tuntum lugu räägib preestrist nimega Valentinus, kes elas 3. sajandil Rooma keisri Claudius II valitsusajal. Keiser oli seisukohal, et vallalised mehed on paremad sõdurid, mistõttu ta keelas neil abielluda. Valentinus trotsis seda keeldu ja viis salaja läbi abielutseremooniaid, aidates noortel armunutel end pühendada teineteisele. Kui see tuli ilmsiks, mõisteti Valentinus surma ja hukati 14. veebruaril umbes aastal 269. Hiljem kuulutas katoliku kirik ta pühakuks ning tema mälestuspäev määrati just sellele kuupäevale.
Keskaja romantilised tõlgendused
Valentine’s Day traditsioon arenes edasi keskajal, kui armastus ja rüütellik romantika olid Euroopas eriti olulised teemad. Prantsuse ja Inglise kirjanduses kujunes arusaam, et 14. veebruar on päev, mil linnud hakkavad endale kaaslast otsima – see sümboliseeris armastuse algust kevade saabudes. Inglise poeet Geoffrey Chaucer mainis oma 14. sajandi teoses “Parlament of Foules” seda uskumust ning sellega hakkas päev omandama romantilise tähenduse.
Renessansi ja hilisema barokiajastu jooksul hakkasid armastajad omavahel vahetama armastuskirju ja lühikesi värsse, mis meenutavad tänapäeva Valentine’s Day kaarte. 18. sajandi Inglismaal oli juba tavaks kinkida käsitsi kirjutatud sõnumeid ja sümboolseid kingitusi, näiteks lilli ja maiustusi.
Moodsa Valentine’s Day kujunemine
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakkas Valentine’s Day muutuma üha enam kommertslikuks. 1840. aastatel hakkas Esther Howland Ameerikas tootma esimesi trükitud Valentine’i kaarte, mis said kiiresti populaarseks. Victoria ajastu ranged reeglid ja sotsiaalsed normid julgustasid pigem sümboolset armastuse väljendamist kaartide ja kingituste kaudu, mistõttu traditsioon levis laiemalt.
20. sajandi jooksul kasvas Valentine’s Day populaarsus veelgi ning seda hakati tähistama üle kogu maailma. Kingitused, eriti roosid, šokolaadid ja ehete kinkimine, muutusid tavapäraseks. Ka kinofilmide ja reklaami levik aitas kaasa sellele, et Valentine’s Day kujunes oluliseks armastuse tähistamise päevaks.
Sõbrapäev tänapäeval
Tänapäeval on Sõbrapäev ülemaailmne nähtus, mida tähistatakse mitmel erineval viisil. Mõnes riigis, nagu Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis, keskendutakse peamiselt romantilistele suhetele. Teistes riikides, nagu Soomes ja Eestis, on sellest kujunenud pigem sõbrapäev, mil inimesed avaldavad tänu ja hoolivust ka oma sõprade ja pereliikmete vastu.
Sotsiaalmeedia ja interneti areng on muutnud Sõbrapäeva tähistamise veelgi globaalsemaks ja personaalsemaks – inimesed saadavad elektroonilisi kaarte, jagavad sotsiaalmeedias oma armastuslugusid ning ostavad kingitusi veebipoodidest.
Kokkuvõttes on Sõbrapäev kujunenud mitmekihiliseks ja pika ajalooga pühaks, mis ühendab iidseid rituaale, kristlikku pärandit ja kaasaegseid traditsioone, olles tänaseni sümboliks armastusele ja hoolivusele.
Tunnuspilt: freepik.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: