Viimsi vallavolikogu esimees Atso Matsalu (Eesti 200) pani 13. veebruari istungi päevakorda punkti “Informatsioon: Ülevaade hoonestusõiguse lepingu sõlmimise protsessist”.
Info jagajaks oli volikogu päevakorra kutses märgitud SA Eesti Meremuuseum juhatuse liige Urmas Dresen. Ühtki kirjalikku dokumenti selle päevakorrapunkti sisu kohta volikogu liikmetele ei enne ega pärast istungit ei edastatud.
Üllatuslikult tuli 13. veebruaril antud päevakorrapunktis esmalt kõnepulti abivallavanem Nikolai Bentsler (Eesti 200).
Bentsler rääkis, et soovib sõbralikult informeerida volikogu liikmeid Meremuuseumi kasuks hoonestusõiguse seadmise asjaoludest. Põhilises on Viimsi vallavalitsus ja Meremuuseum selle lepingu asjaolud kokku leppinud, aga kõiges ei ole üksmeelele jõutud. Viimsi vald soovib, et lepingu objektiks oleva raudtee kasutusõigus seataks ka Rannarahva muuseumile. Meremuuseumi soov on, et see toimuks rendilepingu alusel. Seejärel luges Bentsler kiiresti ette hulga juriidilisi lepingu asjaolusid. Üldine nägemus on, et kui Meremuuseum peaks kuidagi takistama Rannarahva muuseumil raudtee kasutamist, siis rakendatakse leppetrahvi 300 eurot päevas. Bentsler ütles, et läbirääkimised on hetkel takerdunud punktis, kus vallavalitsus soovib leppetrahvi summat suurendada 410 euroni päevas. Meremuuseumi hinnangul oleks piisav leppetrahv 1000 eurot kuus.
Seejärel sai sõna Urmas Dresen, kes andis põhjaliku ülevaate Meremuuseumi ja Rannarahva muuseumi vahel toimuvatest läbirääkimistest. Dresen märkis, et leppetrahvidest hoopis määravam on soov midagi ära teha ning leping igal juhul tuleb. Dresen tõi paralleeli, et kui ta omal ajal sõlmis riigiga lepingu Meremuuseumi arendamiseks, siis leppetrahvidest küsimust ei tehtud ning tänaseks on Meremuuseum renoveeritud ja väga edukalt tegutsev mäluasutus. Meremuuseumi võiks pisut rohkem uskuda. Meremuuseumil pole soovi takerduda detailidesse, sest ollakse päris kaugele jõutud Naissaarele elektriühenduse loomise ning kogu saare raudteetaristu taastamise projekteerimisega. Loodetavsti kevadel jõutakse ka Viimsi vallaga kokkulepppele.
Matsalu tegi repliigi, et kuna 50 aastat on pikk aeg, tuleb lepingus numbritega turvata tulevasi põlvkondi.
Matsalu ütles, et ärme selle lepingu sisusse niiväga lähe.
Antoon van Rens (Vali Viimsi/sotsid) küsis lepingu tühistamise varintide kohta. Dresen vastas, et see võimalus on alati kõikides lepingutes.
Matsalu ütles, et ärme selle lepingu sisusse niiväga lähe.
Aivar Sõerd (Reformierakond) küsis, kas esialgne investeering on ligi 4 miljonit eurot. Dresen vastas, et kogu projekti investeering on ühtekokku ligi 15 miljonit eurot.
Sõerd kommenteeris, et ilmselt on reaalne seda raha saada Euroopa Liidu struktuurifonidest ning küsis, mis perspektiivid sellega on. Dresen vastas, et tänavu septembris toimub Life projekti järgmine taolusvoor ning seal osalemiseks käivad läbirääkimised võimalike partneritega Soomes.
Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) viitas, et volikogu opositsioonis olevatel saadikutele pole antud kõnealuse lepingu kohta mitte mingisugust kirjalikku infot ning väga keeruline on teemas orienteeruda. Rull küsis, kas Meremuuseumil on tekkinud lepingu läbirääkimistel Viimsi vallavalitsusega mingisugune patiseis ning kuidas saaksid volikogu liikmed olla toeks selle lahendamisel.
Dresen vastas, et lepingu teemad on keerulised ning ta ei tea, miks selle projekti pole volikogu liikmetele ette saadetud.
Rull osundas, et volikogu esimehe Matsalu repliik, et ärme lepingu sisusse lähe, on kohatu. Millist sisulist arutelu saame pidada, kui lepingu projekti pole kirjalikus vormis volikogu liikmetele saadetud, küsis ta.
Tunnuspilt: kuvatõmmis Nargen Nord veebist.
Loe samal teemal:
“Eesti Meremuuseum panustab Naissaare militaarpärandi taastamiseks vähemalt 10 miljonit eurot”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: