Ilusat esimest septembrit! Täna jõustub Eestis uus alusharidusseadus, mis paneb lapsevanema seisukohast lõpuks ühele pulgale lasteaia ja lastehoiu.
Kui seni olid need kaks teenust erinevate seaduste all ja erineva rahastamise loogikaga, siis nüüd kehtivad eralastehoiule samad nõuded ja õigused nagu lasteaiaski. See tähendab, et lapsehoius peab olema tagatud õppekava alusel õppetöö. Ning rühmade suurusele ja personali kvalifikatsioonile kehtivad samad reeglid – tugispetsialistid (logopeedid, eripedagoogid, abiõpetajad) peavad olema kättesaadavad ka lapsehoius.
Mis täpsemalt muutub?
- Ühtsed nõuded lasteaiale ja lastehoiule. Kõikidele lasteasutustele sh eralastehoidudele kehtivad samad reeglid rühma suuruse, personali kvalifikatsiooni ja õppekava osas. See annab lapsevanemale kindlama teadmise, et laps saab ühtlaselt kvaliteetse hariduse ja arendava keskkonna sõltumata asutuse liigist.
- Tugiteenused laienevad. Abiõpetajad, logopeedid ja muud tugispetsialistid peavad olema kättesaadavad ka lapsehoius, mitte ainult lasteaias.
- Rahastamine võrdsustatakse. Kui vald otsustab lapsele koha tagada eralastehoius või eralasteaias, siis peab lapsevanema osalustasu olema sama suur kui munitsipaallasteaias või -hoius. Seega vanema omaosalus ei sõltu enam sellest, kas laps käib lasteaias või lapsehoius.
- Kättesaadavus on tagatud. KOV peab pakkuma lastehoiukoha alates 1,5. eluaastast ja lasteaiakoha alates 3. eluaastast kõigile oma elanikele.
Lapsevanema osalustasu rahastamise põhimõte seaduses – kuhu jäi Viimsi vald?
Täna jõustuv uus alushariduse seadus § 46 lõige 2 sätestab:
„Munitsipaallastehoiukoha tagamisel eralastehoius ja munitsipaallasteaiakoha tagamisel eralasteaias käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu ja -lasteaia rahastamisele §-s 46 sätestatut arvestusega, et osalustasu ei või olla suurem kui munitsipaallastehoius ja -lasteaias.“
See tähendab sisuliselt, et kui vald otsustab lapsele tagada koha eralastehoius või eralasteaias, tuleb rahastamist korraldada samadel alustel nagu munitsipaallasutustes ning lapsevanema osalustasu ei tohi olla suurem kui valla lasteaias või -hoius. Viimsis on praegu eralasteaedade toetus kõrgem (~469 €/kuu) ja eralastehoiu toetus madalam (~392 €/kuu). Uue seaduse järgi selline vahe enam püsida ei saa ning lapsevanema omaosalus peab olema õiglaselt võrdsustatud sõltumata sellest, kas laps käib munitsipaallasteaias või eralastehoius/eralasteaias.
Hetkel ei ole Viimsi valla kodulehelt artikli autorile leitav, et seda alushariduse seaduse muudatust oleks juba sisuliselt rakendatud või valla poolt kavandatud. Samas on oluline siin aga rõhutada, et seadus võeti Riigikogus vastu juba 2024. aasta detsembris ning avaldati Riigi Teatajas 9. jaanuaril 2025. Seega ei ole tegemist uue ega ootamatu kohustusega – vallal on olnud aega muudatusteks ette valmistuda. Eks näis, kas sisulised sammud ja selgus rahastamise osas septembriks 2025 saabuvad.
Rahastamise täiendavad võimalused Viimsi valla poolt lapsevanematele
Lisaks seadusest tulenevatele kohustustele võiks vald kaaluda ka laiemaid peredele mõeldud toetusi, mis aitaksid neid otseselt ja oleksid kooskõlas ka Viimsi kui eduka omavalitsuse kuvandiga.
Lapsevanemana on märgatav, et näiteks kooli mineva lapse toetus on Viimsis jätkuvalt tagasihoidlik – 120 eurot. Samal ajal kui siin kõrval Tallinnas on see 1. klassi mineval lapsel 320 eurot ning igal järgneval aastal 100 eurot.
See on Tallinna linna poolt peredele oluline lisatoetus, mis aitab katta koolitarvete, huvihariduse ja muude alguskulude koormust.
Seega võiks ka Viimsi vald siin võtta selge eeskuju ning pakkuda suuremat tuge kooli minevatele lastele ja nende peredele. Arvestades valla majanduslikku seisu ja maksutulu, oleks selline samm jõukohane ning näitaks, et vald väärtustab haridust ja peresid, kes Viimsit oma koduks ja kogukonnaks peavad.
Helen Aaremäe-Saar on Haabneemes elav kahe lapse ema, jurist ning hariduselu edendaja.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: