Tänavu 8. veebruaril ühendatakse Eesti, Läti ja Leedu lahti Venemaa elektrivõrgust ehk desünkroniseeritakse.
See on osa suuremast plaanist sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrgud Mandri-Euroopa sagedusalaga, mis toimub 9. veebruaril. Lahtiühendamise ja sellele järgneva sünkroniseerimise eesmärk on suurendada energiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust Venemaa energiavõrgust.
Kogu protsess võtab plaani kohaselt aega kaks päeva, alustatakse 8. veebruari hommikul Leedust ja 9-nda õhtuks peaks olema liinid ühendatud Poola kaudu Euroopa võrguga. Senikaua peavad Balti riigid tegutsema nö saarerežiimis, mis tähendab, et peame hakkama saama enda tootmisvõimsustega. Väljastpoolt meil midagi saada ei ole.
Ei saa välistada provokatsioone, tahtlikke rünnakuid tootmisjaamade vastu või muid erakorralisi sündmusi.
Eleringi väitel tarbija üleminekut ei märka ja kindlasti on tegevusi küll hoolikalt ette valmistatud, et tagada sujuv üleminek ja vältida elektrikatkestusi. Kuid kas see ka nii läheb, nagu planeeritud, ei tea täna mitte keegi. Ei saa välistada provokatsioone, tahtlikke rünnakuid tootmisjaamade vastu või muid erakorralisi sündmusi.
Kuidas see mõjutab kodutarbijat, kas omavalitsus on kogukonda piisavalt teavitanud ja milleks peame valmis olema?
Esiteks võib võrkude eraldumisest tingitud olukord põhjustada sageduse ja pinge stabiilsuse probleeme. Mis maakeeli tähendab voolu kõikumist, mille tagajärjel võivad sisse põleda kodumasinad ning elektriseadmed alates soojuspumpadest ja lõpetades laadimas olevate telefonidega.
Kogu elektrivõrgu nn mahakukkumisel lakkavad töötamast nii soojuspaigaldised (soojuspumbad, katelseademed, soojussõlmed korrusmajades) kui ka veevarustus. Vee-ettevõtjal võib küll olla võimekus jaamas oleva generaatoriga põhivõrgus veesurvet hoida. Kuid kanaliseerimispumplad seiskuvad ikka ning veeteenus saab elektrikatkestuse juhtudes kindlasti häiritud.
Kindlasti saab iga leibkond ning korteriühistu võimalikeks elektrikatkestusteks paremini valmis olla, järgides viit soovitust:
- Varugeneraator on küll kallis soetada, kuid lühiajaliselt aitab kindlasti ebamugavused ning suurte külmade puhul olulise majandusliku kahju ära hoida.
- Varuge reede õhtul vett, esimese asjana keeratakse kanalisatsiooni seiskumisel vesi kinni. Ei saa ju enda s***a sisse ära uppuda.
- Alternatiivsed valgusallikad ja toiduvaru olgu kodus olemas.
- Sidevahendid ja arvutid hoidke laetud. Mobiilside jaamad on varustatud generaatoritega ja tagavad vähemalt 8 tunni jooksul ühenduse.
- Autode kütusepaagid olgu täis, samuti elektriautode akud.
Ja alati aitab vana hea pliidi, kamina või ahju olemasolu. Vaadake kriitilise pilguga enda varud üle ning olge valmis.
Jaak Sepp on tehnosüsteemide insener ning Randvere külavanem (Kogukondade Viimsi).
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: