JAAK SEPP: Viimsi vesi ja majandamine – kuidas edasi?

Aastaid on viimsilaste üks murekohti olnud vesi, selle hind, kättesaadavus ning elutähtsa teenuse tagamine.

Kirjutan esmalt uuringule tuginedes lahti, milline on Viimsi poolsaare geoloogiline ehitus ning mis meid ohustab.

1. Geoloogiline ehitus ja põhjavee kihid

Viimsi poolsaare aluspõhi koosneb kolmest peamisest kihist.

Savikiht pinnal toimib loodusliku kaitsekihina, mis takistab pinnavee tungimist sügavamatesse kihtidesse.

Mage põhjavesi liivakivis – see kiht sisaldab jääajast pärit magevett, mis on piiratud ja aeglaselt taastuv ressurss.

Aluskivim sügavamal sisaldab soolast vett, mis võib imbuda ülespoole, kui magevee tase langeb.

2. Põhjavee haavatavus ja sooldumise oht

Magevee lasund on väga tundlik ületarbimisele. Kui vett tarbitakse rohkem kui looduslik täienemine võimaldab, tekib alarõhk.

Selle tagajärjel hakkab soolane vesi imbuma magevee asemele, seda protsessi nimetatakse sooldumiseks.

Uuringud on näidanud, et Viimsis on sooldumine juba alanud, mis seab ohtu piirkonna joogivee kvaliteedi.

3. Rahvastiku kasv ja veetarbimine

Viimsi valla elanike arv on kiiresti kasvanud, mis suurendab survet veevarudele.

Suvine veetarbimine (nt muru kastmine) tekitab hooajalisi tipukoormusi, mis kiirendavad magevee kahanemist

4. Lahendused ja soovitused

Tootmisvõimsuse suurendamine ei ole jätkusuutlik lahendus, kuna see ei takista sooldumist.

Vajalik on läheneda Viimsis jõulise arendustegevusega tekitatud veeprobleemile süsteemselt.

Vastutustundlik veekasutus – teadlik tarbimine, eriti suvekuudel.

Teavitustöö ja haridus – elanike teadlikkuse tõstmine veeprobleemidest.

Pikaajaline strateegia – veevarude kaitse ja alternatiivsete allikate kaalumine.

Uuring rõhutab, et tarbimisharjumused mängivad olulist rolli veevarude säilimisel.

Rahvale ei tohi rääkida udujuttu

Kindlasti ei saa olla nõus AS Viimsi Vesi nõukogu esimehe väitega, et Viimsis on vett küll ja mingit muret pole. Kriitiline veekogus on tagatud tänu kahe Tallinnast tuleva DN300 torujuhtmele, seega tuleb ausalt öelda, et TALLINNAS on vett küll.

Täna veel on, ent ka Tallinn kasvab ning kolmandat torujuhet ei raja lähima 10 aasta jooksul siia keegi. Tallinnast tuleva veega tuleb mängu ka tehniline eripära – neisse torustikesse ei tohi vesi mingil juhul seisma jääda, bakteriaalse reostuse oht tekib päevadega. Seega tuleb AS Viimsi Vesi enda tootmisressursi jätkudes torustikud tühjendada ning see kulu jääb kõik tarbija kanda.

Sisseostetav vesi on oluliselt kallim kui kohapeal toodetav ja see on seniste hinnatõususde oluline (kui mitte suurim) osa.

Segadust on palju põhjavee ja pinnavee kvaliteedi osas. Kas neid tohib omavahel kokku lasta ning kumb on parem? Selge on see, et aastakümneid läbiv filtratsioon puhastab rohkem, aga siin tulevad mängu ka sellised muutujad nagu raud, mangaan, kloriidid jne. Päeva lõpuks pole vahet, kas kraanist tuleb pinna- või põhjavesi. Mõlemad läbivad veepuhastusjaamas puhastusprotsessi, mis on täpselt ühesugune.

Kloor lisatakse igas jaamas ja kloori eripära on see, et ta reageerib end torustikes keskkonnast välja. Seega mida kaugemal jaamast tarbija asub, seda väiksema kloorisisaldusega vesi temani jõuab.

Uutest kisa ja käraga väljahõigatud puuraukudest

Kui meil on teatud kogus vett basseinis, siis võime ju ükskõik kuidas ning millisest servast pumbata, kogus sellest ei muutu. Sama on Viimsi põhjaveega – vee hulk aukude arvust ei suurene.

Numbreid vahetades liidetavate tehe ei suurene, summa jääb samaks.

Arusaamatuks jääb ka omaniku ootuste väljareklaamimine. Tegemist on loomuliku monopoliga, vee hinna kinitab konkurentsiamet. Omanik on ettevõttel Viimsi vald ehk kõik Viimsi valla maksumaksjad. Kõigepealt tuleks seega elanike juurde minna ja küsida, et kallid inimesed, mida teie ootate? Roostes vet ja olematut survet? Teenusepakkuja peab minema tarbijate juurde ning nende murekohad endale selgeks tegema ja lahendusi pakkuma.

Hinnatõus tavatarbijale ei ole lahendus!

Kohalike valimiste eel ei julge praegune võim hinnatõsusust rääkida, aga nende poolt koostatud uus taotlus ootab juba esitamist – selles võite kindlad olla.

Tegelikud lahendused Viimsi veemajanduse toimiseks peavad lähtuma siinsete elanike huvidest. Kõikvõimalike statreegiate koostamisel aga tuleks esmalt arvestada neid nelja lähtekohta, millega käesolev artikkel algas.

Jaak Sepp on Viimsi vallavolikogu eelarvekomisjoni liige (Kogukondade Viimsi) ning Randvere külavanem.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised