Kolm põhiküsimust: 1. Kas minu otsus aitab kaasa Eesti tuumriigiks saamisele? 2. Kuidas muuta raharinglust, et jõukus kasvaks? 3. Mida teha punktide 1 ja 2 ellu viimiseks?
Immanuel Wallerstein koostas „Maailma süsteemide teooria” (World Systems Theory [1]) 1970-ndate algupoolel. Kokkuvõtvalt jagunevad riigid majanduslikult mõjult kolmeks. Tuum-, poolperifeeria- ja perifeeriariikideks. Perifeeriariikidest tõmmatakse välja kõik, mis jääb üle riigi alalhoidmise miinimumist. Poolperifeeriariigid tõmbavad perifeeriast ja annavad selle edasi tuumriikidele. Tuumriigid koguvad kõik tõmmatu endasse. Loomulikult ei saa kogu voolamine olla ühesuunaline kõikides majanduse sektorites, aga 80-20 reegli järele perifeeriast võetakse 80%, poolperifeeria on fifty-sixty ja tuum võtab 80%.
Asetades eelneva pika-ajalise majandusliku jõukuse kasvu skaalale on selge, et tõusta saab ainult tuumriikide majandus. Poolperifeeria ei idane ega mädane ja perifeeria …
Ressursse vallutatakse järjepidevalt, süstemaatiliselt, kogu aeg ja igapäevaselt. Vähem vaimuvõimekad kasutavad selleks relvi, rohkem võimekamad ülesostmist ja päris võimekad pehmeid mõjutusvahendeid. [2] Targad kasutavad kõike koos ja korraga, valides vastase vaimsele võimekusele vastava vastuse.
Soome Sisu
Soome, Eesti pika-ajaline eeskuju oli pärast Teist Maailmasõda perifeeria, aga enda Sisuga suutis kaela määratud sõjavõlad [3] tasuda ja osavalt tasakaalustades olla poolperifeeria kuni N. Liidu lagunemiseni. Sellega kaasnenud lama [4] oli pikemat ajaperspektiivi vaadates ühiskonnale majanduslikult kasulik, kiirendades Nokia [5] tõusu. Nokia tõusuks vajalik vundament samas sai valatud eelneva aastakümnete pikkuse hariduse, väga suures osas reaalalade ja -ainete hariduse väärtustamise kaudu. Nokia maailmavalitsemine tõstis Soome poolperifeeriast tuumriigiks. Olukord oli 2009 palju parem, kui nüüd, kuid Soome on püsinud tuumriigina.
Järgneb ainuke täispoliitiline kõrvalepõige: Soome on tuumriik ka valimiste ja parteidemokraatia osas. Jälgige praegusi Soome presidendivalimiste debatte. Soomes valib Presidendi rahvas otsevalimistel. [6] Täispoliitilise kõrvalepõike lõpp.
Kus on siin pildil Eesti?
Tahame seda või mitte, aga Ukraina sõjaga on Eesti langenud perifeeriasse. Õnneks on veel olemas mõned poolperifeeria kütked ja üsna vähesed tuumriigi idud. Neil idudel lastakse tihti riigi kallal parasiteerida, selmet rakendada neid riigi mülkast välja vedamise etteotsa. Enne Ukraina sõda oli Eesti klassikaline poolperifeeria kurnates ida pool olevat madalamal olevat poolperifeeriat ja saates siis saadu pea olematu lisandväärtusega tuuma poole minema.
Paigutades eelneva jutu Eesti kaardile saame selgemaks Eesti Vabariigi pika-ajalise majandusliku sihi- tõusta poolperifeeriast tuumriigiks. Kuidas?
Allutades eranditult kõik maksumaksja raha eest tehtavad otsused kahele küsimusele:
- kas see otsus kiirendab Eesti jõudmist tuumriigiks?
- millised on lühiajalised tagasilöögid võrrelduna pika-ajalise kasuga?
Pean silmas absoluutselt kõiki küsimusi, milles otsustatakse maksumaksja ja toetustena saadud EU-maksumaksja raha kasutamine. Praegu meediasse kajastuvate otsuste valguses on 95% otsuseid tehtud sellele küsimusele vastust otsimata.
Millest alustada praegu, valimiseelse valetamise tagajärjel poliit- ja rahva arvamuse polariseeritud ühiskonnas? Kust leida tahe, kompromissivalmidus ja raha, et pinged kõrvaldada?
Muuta tuleb süsteemi ja suurelt
Majandust takistavad kaks emotsiooni: ahnus ja hirm.
Ahnuse allikas ja tagajärg on liiakasu. Liiakasu on surmapatt kõikides usundites välja arvatud ühes. [7] Liiakasu jaguneb kolmeks: intress, maksud ja liiga suur marginaal. Liiga suur on erinevates majandussektoristes erinev, aga viitab alati ahnusele ehk suhtumisele „kuna on võimalik, siis kehtestame”.
Mitte ükski neist ei aita kaasa majanduse kasvule. Nende ühiskonnale kui tervikule omistatavad kasud jäävad praeguses arutelus kõrvale.
Hirmu analüüsimine ja tema poolt käivitatavad pikaajalises vaates alati kahjulikud tegevused väärivad mitut eraldi doktoritööd Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituudis. [8]
Keskendume ahnuse majanduskahju ühele aspektile: intressile. Seda osana majandusmudeli muutmisest lähtuvalt eesmärgist: „Eesti tuumriigiks.”
Kust paistab välja Eesti perifeersus?
Kümnetest läbimõtlemata erastamistehingutest 1990ndatel ja ka edaspidi. Ühena meeldejäänud kurbadest „lahendustest” tuleb ette ASi Kalev päädimine osaks Orkla konglomeraati. Seda saagat võib lähemalt uurida igaüks ise. Netis on leitav kogu saaga algusest lõpuni. Nii Oliver Kruuda poolt tehtud õiged kui valed otsused. See on ka Eesti mastaabis siiski kommiraha.
Pealkirjas viidatud külgeopereeritud doonorivoolik peitub panganduses. Kogemuste puudumise põhjalt 2000ndate alguses vastuvõetud tulumaksu dividendidele lükkamise seadus ja selle puuduste ilmnemise parandamise aastatepikkune edasilükkamine võimaldas Eestil jõuda praegue koomaeelse staadiumini. Paari aasta eest pandi veeni teine, vere juurdepumpamise voolik, millesse ka praegune valitsus hiljuti verd lisas. Sellest pole abi. Kui, siis ainult väga lühiajaliselt, kui aordi küljes olevat doonorivoolikut ei eemaldata.
Milline võiks olla plaan?
Ligi kaks miljardit voolab Eestist iga aasta välja. Suur osa sellest dividendidena. [9] Seda ka pärast tulumaksu maksmist. Seda väljavoolu, mis on Eesti „ei idane ega mädane” seisus hoidnud kogu praeguse aastatuhande jooksul peab vähendama ja suurelt. Kuidas?
Ettevõtete natsionaliseerimine kuulub ühe teise kultuuri [10] ja valdavalt pehme mõjutamine samuti. Selleks, et Eesti raharingluse südame külge opereeritud doonorivoolik kitsamaks pigistada, tuleb laenata 1,9 miljardit ja osta Luminor või isegi odavamalt, teine müügis olev Citadele Eesti riigile. Kust laenata? Oma rahvalt võlakirjade näol. Kahjuks õnneks intressiga, sest õiglase panganduse kohene rakendamine võib mõlemale osapoolele olla vaimselt üle jõu käiv. Saab kontodel seisva inflatsiooniussi poolt näritava raha laenajate, st. enda rahva heaks tööle panna. Ise panga nullist üles ehitamine on kordades kallim ja aegavõtvam.
Miks on seda vaja teha? Õpime ajaloost ja vaatame, miks ja kuidas kasvas Ühispank. Ühispank koosnes väikestest eri maakondades olnud pankadest. Neisse koondati hr. Hanschmidti juhtimisel eelkõige lõppematu rahavool ehk kohalike omavalitsuste ja kohalikul tasandil tegutsenud riigiettevõtete filiaalid. Tallinnas loomulikult ministeeriumid, riigi ettevõtted ja ametiasutused. Seejärel pisikesed pangad liideti suureks Ühispangaks ja lõpuks müüdi suure kasuga rootslastele maha.
Eesti riigi raharinglust valvavad peamiselt Rootsi omanduses olevad pangad ja Eesti riik maksab neile „katusepakkumise” eest peale.
Sama tehti ka Hansapangas ja Hoiupangas, aga mitte nii jõuliselt. Nüüdseks on ka nemad rootslastele maha müüdud. Spekuleeritud on ka vaenulikku ülevõtmist, aga seda saavad teada meie lapselapsed.
Siit saame teha lihtsa järelduse: Eesti riigi raharinglust valvavad peamiselt Rootsi omanduses olevad pangad ja Eesti riik maksab neile „katusepakkumise” eest peale. Alguses õigustades, et muidu oleks Eesti kroon olnud ohus ja devalveeritud. Mis siis? Devalvatsiooni on ennegi kasutatud ekspordi suurendamiseks. Ahjaa, unustasin. Kohalikke suurt lisandväärtust loov ekspordiartikleid võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda ja Ericssoni mobiiltooted ei kuulu nende hulka. Umbes 500 miljonit eurot aastas makstakse Rootsi pankadele, et Eesti riik saaks oma raha kasutada. Olen selle numbri aasta eest kokku arvutanud. Seda intressidena, ülekandetasudena, kaardihooldustasudena ja muude tasudena. Selmet sama raha hoidmise eest 500 miljonit aastas teenida.
Ostes riigi omandusse Luminori või Citadele ja kohustades kõikide maksumaksja ja EU-maksumaksjate rahadest finantseeritud eraisikuid, asutusi, ministeeriume, ettevõtteid ja muid institutsioone hoidma oma vaba raha Valgustuspangas. Vabana arvel ootava rahajäägi saab kasutada panga klientide mujal olevate laenude, hüpoteekide, liisingute, kindlustuste ülesostmiseks. Pangapoolse kingitusena avatakse igale vastsündinud Eesti kodanikule arveldusarve pangas ja annetatakse sinna 10 aastase tähtajalise hoiusena 100€ seemneraha, mida isik saab kasutama hakata 10 aastaseks saades. Vanemad ja muud soovijad saavad teha juurdemakseid omal vabal valikul.
Kust leida sellele pangale missioonitundlik juht? Kindlasti mitte riigisektorist. Meil on mitu edukalt tipust erru läinud pangajuhti, kelle teadmised ja oskused seisavad jõude.
Intressist ja maksudest
Mõlemad pärsivad majanduskasvu. Maksude arutelu on väärinud mitut Nobeli preemiat. [11-15]
Sellest tulenevalt räägime intressist ja selle rollist meie majandussüsteemis.
Minnes tagasi kaugele ajalukku, kui kehtis naturaalmajandus, milles näiteks 100 puuda vilja vahetati 100 puudase sea vastu. Seal polnud inflatsiooni, sest 100 puuda vilja maksis 100 puudase sea ka saja aasta möödudes. Ei olnud tarvis vahendusväärtust. Loomulikult vajasid ülikud vahendusväärtust, sest nad ei tootnud midagi ja teise ülikuga 100 puuda vilja vahetamine 100 puudase sea vastu oli mõttetu, sest kumbki oli oma orjadelt juba piisavalt kokku maksustanud. Sellest kuld, hõbe ja muud rahad. See on väga lihtsustatud teooria. Vahendusväärtuse sisse toomisega tekkis võimalus inflatsiooniks. Täna said ühe graani kulla [16] eest 10 puuda vilja, aga homme said ainult 9. Inflatsioon 11,11% Tekkis võimalus vahendusväärtuse staatuses asjade ehk raha laenamiseks. Samas oli kindel reegel, et tagasi said küsida ainult sama summa, kui välja laenasid. Sellele leidsid lahenduse juudid, kes goidelt tohtisid tagasi küsida laenatust rohkem. Raha pole kunagi tegelikku tööd teinud ega reaalmajanduslikku kasu tootnud. Ta oli, on ja jääb kokku lepitud vahendusväärtuseks. Vanasõnagi ütleb: täna kuld, homme muld. Praeguses ühiskonnas on rahale võimaldatud hukatuslikud tegevusvabadused. Peaasjalikult ahnusest ja hirmust tingituna.
Aga saab ka ausamalt ja hukatusevabalt. Loomulikult peab ümbruskonna huntidega koos uluma, samas omavahel enda kultuuris võib kanda sellest erinevaid väärtusi.
Mida konkreetselt teha?
Eelnevalt kirjutatud enda raha kasutamise eest 0,5 miljardi pealemaksmine on absurd. Lapski saab sellest aru. Ainuke võimalus on luua enda pank, kus enda raha hoida ja seda oma kogukonnasiseselt jagada. Nii teevad ühistupangad. Samuti tegutseb nii intressivaba pangandus.
Võimalik tegevusplaani sammud järjekorras:
- Eesti riik ostab Blackstonelt Luminor panga kogu Baltikumi ulatuses või Citadele Eesti, mille saab odavamalt kätte. Läti ja Leedu tegevuse müüb maha DNB-le või eraldab Luminor Eesti muul moel 100% riigi omandusse.
- Riik koondab kõik kohalike omavalitsuste, nende omanduses olevate asutuste ja ettevõtete, riigi omanduses olevate asutuste, ametite, ministeeriumite, ettevõtete ja muude juriidiliste isikute rahavood enda panka. Kõigile maksumaksjalt ja EU-maksumaksjalt raha saavatele isikutele tehakse arveldusarve ja kõik väljamaksed riigi poolt tehakse ainult nendele arveldusarvetele.
- Riik ostab muudest pankadest kõikide maksumaksja kulul elavate era- ja juriidiliste isikute laenud, liisingud ja kindlustused enda panka. Riik koondab kõikide eelnimetatud tingimustele vastavate isikute muudes pankades olevad pensionifondid enda panka.
- Sularaha väljavõtmiseks ja kaardimaksete teostamiseks on Luminoril ja Citadelel lepingud ja automaadid olemas. Kindlustus- ja liisingosakonnad on mõlemal olemas. Pensionifondid on Luminoril olemas.
- Pangas võetakse kasutusele intressivaba panganduse reeglid. [17]
Mida tähendab intressivaba pangandus eluasemelaenu näitel?
Inimene tahab osta maja. Ta läheb panka ja pank ostab maja tema eest välja. Inimese omaks saab sissemaksu osa maja väärtusest. Panga tasutud summa jagatakse laenuaja kuude arvuga ja inimene maksab igakuiselt igakuise makse suurendades seeläbi enda osalusprotsenti maja omamises. Inimese vastutada on maja kindlustamine turuväärtuses. Kui inimene satub raskustesse ja pank ei näe muud võimalust, kui maja müüa, siis inimene saab maja müügihinnast oma osalusprotsendi ja pank oma. Maja müüakse alati turuhinnaga. Sama jaotus kehtib, kui inimene soovib maja müüa. Pank teenib oma kasumi kindlustuse ja maja tõusnud turuväärtuse arvelt. Jooksva remondi tasumine lepitakse kokku laenulepingus.
Keerulisem on liisinguga, sest teadupärast kukub auto hind 20% uksest välja sõites. Liisingu puhul lepitakse kokku auto hinnanguline väärtus 5 aasta pärast. See lahutatakse auto ostuväärtusest ja ülejäänud summa maksab liisija võrdsetes osades 60 kuu jooksul. Liisija vasutus on auto kindlustamine.
Ettevõtetele antavad laenud põhinevad ainult osaluse ostmisel. Sarnaselt praeguse ingelinvestorite tegutsemismallile idufirmade puhul.
Kuna samad reeglid ei kehti Valgustuspangast väljapoole, siis sinna tuleb uluda koos huntidega. Näiteks saab riik koondatud pensionifondide haldamise müüa mõnele välisele, samas Eesti raha omanduses olevale fondihaldurile. Näiteks Tulevale. Tasu teenimise reegel on lihtne. Fond saab kokku lepitud protsendi inflatsiooniga tasakaalustatud kasumist. Kui kasum jääb inflatsioonile alla, siis väline haldur maksab fondile vahe kinni.
Riik saab ka vaba raha ülejäägi intressi vastu teistele pankadele välja laenata, samas arvan, et leidub piisavalt Eesti arenguks vajalikke projekte, mida vaba rahaga ise intressivaba panganduse abil finantseerida.
Lõpetuseks – Eestil on senini leidmata oma Nokia ja praegune sitt ei ole enam tuleviku väetis. Isegi sellest metaani eraldamise ja kasulikult rakendamisega on Eesti lapsekingades. Selle väetiseks muutmiseks tuleb teha põhimõttelisi muutusi terves ühiskonnas ning see mis on meid siiani kandnud, ei vii meid enam edasi. Nagu tsunamilaine, mis jätab taandudes alati maha suurtes kogustes laga ja laipu.
Viited:
[1] https://www.sciencedirect.com/topics/social-sciences/world-systems-theory
[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Soft_power
[3] https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_sotakorvaukset
[4] https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_1990-luvun_alun_lama
[5] https://fi.wikipedia.org/wiki/Nokia_(yritys)
[7] https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/aab7a358-6002-46c9-a8b1-bfdd8885bb2d
[8] https://filsem.ut.ee/et/node/60153
[10] https://jj-illend.blogspot.com/2024/01/kultuuritust-pole-olemas.html
[11] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2001/summary/
[12] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2010/summary/
[13] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1987/summary/
[14] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1977/summary/
[15] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2018/summary/
[16] https://et.wikipedia.org/wiki/Graan
[17] https://www.researchgate.net/publication/372852110_Interest-Free_Finance_For_A_More_Equitable_Future
Jaanus-Juhan Illend on Viimsis elav ja tegutsev ettevõtja.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: