Viimsi vald on koostamas uut üldplaneeringut (ÜP), mille raames soovitakse määrata rohealade kitsendusi sadadele eraomandis olevatele kinnistutele. Paraku on nende kitsenduste ulatus ja põhjendatus tänaseni ebaselge.
Paljud kinnistuomanikud on saanud teada kavandatavast roheala määramisest, kas naabrilt või iseseisvalt üldplaneeringu materjale uurides. Roheala kirjeldus vastab oma olemuselt avaliku kasutusega maa-alale, mistõttu tekitab see õigustatud küsimusi – miks soovib vald kehtestada avaliku kasutusega piiranguid eraomandile?
Ametlikuks põhjenduseks on märgitud „avalik huvi“, kuid pole selgitatud, keda või mida selle all konkreetselt silmas peetakse. Avaliku huvi sisu, ulatus ja vajadus on jäänud valdavalt määratlemata.
Kinnistuomanike hulgas on juba korduvalt edastatud vallale juristide poolt koostatud seisukohti, mille üldine sõnum on järgmine: rohealade kehtestamine antud kujul ei ole põhjendatud, see on vastuolus eraomandi kaitse põhimõtetega ning riivab põhiseaduslikke õigusi. Seetõttu on palutud planeeringust eemaldada vastav kitsendus konkreetsetelt kinnistutelt.
Planeerimisseaduse järgi tähendab roheala määramine maa kasutusviisi muutmist – see võib piirata eraomaniku õigust oma kinnistut vabalt kasutada ja arendada. Seeläbi tekib küsimus rohealade määramise tegelikust põhjusest.
Iga kinnistuomanik soovib oma kodus tunda turvalisust ja omandi puutumatust. Kui omanik avastab, et tema kinnistule planeeritakse osaliselt „roheala“, mis sisuliselt tähendab võimalust avalikuks kasutuseks, tekitab see arusaadavalt ärevust ja usaldamatust kohaliku omavalitsuse suhtes. Vald kinnitab, et omanikule ei muutu midagi, kuid samas seatakse tema kinnistule kitsendus, mis loob õiguse avalikuks juurdepääsuks. Selline lähenemine on vastuoluline.
Tänaseks ei ole kinnistuomanikke kutsutud laua taha, neile ei ole korraldatud eraldi arutelusid rohealade teemal ning nad on sunnitud suhtlema vallaga peamiselt oma juristide kaudu. See ei ole hea halduse praktika.
Veelgi enam, kogu protsessi juures on ilmne, et puudub tegelik kaasamine. Kaasamise all ei saa mõista üksnes planeeringu avalikustamist kodulehel või üldsõnalist tagasisidevormi. Kaasamine tähendab dialoogi, koostööd ning eelkõige võimalust mõjutada otsuseid. Tänaseks ei ole kinnistuomanikke kutsutud laua taha, neile ei ole korraldatud eraldi arutelusid rohealade teemal ning nad on sunnitud suhtlema vallaga peamiselt oma juristide kaudu. See ei ole hea halduse praktika.
Senine kogemus viitab, et valla ametlik tagasiside kujuneb ümmarguseks ja rahustavaks kommunikatsiooniks, milles rõhutatakse, et kõik on tehtud parimaid tavasid järgides ning mingeid olulisi muutusi ei kaasne. Tegelikkuses tunnevad paljud kinnistuomanikud, et nende õigusi piiratakse ilma selge vajaduseta ning ilma sisulise aruteluta.
Lõppkokkuvõttes seisame küsimuse ees: kas vald kavatseb ignoreerida sadade kinnistuomanike seisukohti ja kehtestada rohealad jõupositsioonilt? Kui jah, siis süveneb arusaam, et vallavalitsus ei ole usaldusväärne partner ega väärtusta kodanike omandit ega osalust avalikes protsessides. Selline lähenemine süvendab lõhet kohaliku võimu ja kogukonna vahel ning sunnib kinnistuomanikke edaspidi veel tähelepanelikumalt jälgima ja vaidlustama valla tegevusi.
Rohealade määramine eraomandisse ei ole üksnes planeeringuline otsus – see on väärtusküsimus. Küsimus sellest, kas kogukond ja kohalik omavalitsus toimivad partneritena või vastaspooltena.
Maria Aasmäe on alates maist 2025 valimisliidu Kogukondade Viimsi liige.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: