Viimsi vallavalitsus on alustanud järjekordsete spordiobjektide rajamise ettevalmistusi, sellest avalikkust põhjalikumalt informeerimata.
Tänavu 4. mail saatis vallavanem Illar Lemetti (Reformierakond) Keskkonnaministeeriumile taotluse riigile kuuluva Taluranna 3 kinnistu otsustuskorras tasuta võõrandamiseks.
“Viimsi Vallavalitsusel on perspektiivis kavas rajada Taluranna tee 3 kinnisasjale sisejääväljak, uisuväljak ja spordiplats (sh erinevad spordirajatised) koos parkimisega. Ühtlasi on Viimsi vald kavandanud kinnisasjale Taluranna tee 3 parkuuri ala,” kirjutab Lemetti oma taotluses.
Taluranna tee 3 (riigivara registri number KV107289, kinnistu registriosa number 21554950, katastritunnus 89001:001:1392); pindala 18382 m2.
20. juunil saatis regionaalminister Madis Kallas (SDE) taotlusele vastuse, milles ta soovib enne Taluranna 3 kinnistu Viimsi vallale võõrandamise otsust spordirajatiste detailplaneeringu kohta.
“Taluranna tee 3 kinnisasi asub tihehoonestusalal ning kinnisasja juhtotstarve üldplaneeringu kohaselt on väikeelamute maa. Taotletud eesmärgil kinnisasja kasutusele võtmiseks on vajalik koostada detailplaneering, mis näeb ette kinnisasjale spordikompleksi rajamise. Kinnisasja otsustuskorras võõrandamise menetlust RVS § 33 lõike 1 punkti 1 alusel on võimalik jätkata pärast detailplaneeringu koostamist, Maa-ameti poolt kooskõlastamist ning vallavalitsuse poolt kehtestamist.
Palume kahe kuu jooksul kirja kättesaamisest Maa-ametit teavitada vallavalitsuse edasisest tegevusest,” kirjutab regionaalminister Kallas.
21. juunil saatsid 14 Taluranna tee ning Taluranna põik elanikku pöördumise Viimsi abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).
Taustinfoks, et kuna tegutseda oli vaja kiirelt, siis sisuliselt ühe õhtuga anti pöördumisele 14 allkirja olukorras, kus paljud viibivad puhkustel ja on Viimsist ära. Tegemist on aktiivsete kogukonna liikmetega, kes muuhulgas on osalenud valla poolt korraldatavates avalikes aruteludes, elavad kaasa valla arengule ja panustavad oma vaba aega sellesse.
Inimeste pöördumine sisaldab kaalukaid argumente ning see ei väljenda vastuseisu jäähallile kui sellisele. Pöördumises esitatakse faktid ja vastuolud, millele loodetakse saada samal tasemel vastused Alar Mikult. Muuhulgas pakutakse välja alternatiivseid lahendusi.
Toome alljärgnevalt ära selle pöördumise täismahus.
“Kogukonna liikmetena ning Taluranna tee 3 (89001:001:1392) vahetuse läheduses elavate elanikena esitame pöördumise seoses kavatsustega rajada jäähall riigiomandis olevale kinnistule Taluranna tee 3 (89001:001:1392). Siinkirjutajad leiavad, et alale oleks võimalik koostada oluliselt rohkem kogukonna ehk avaliku huvi teeniv lahendus. Jäähalli temaatika on kogukonnaga läbi arutamata, mistõttu ei oleks teie poolt tehtav jäähalli soosiv otsus kaalutlusotsusena õiguspärane.
Siinkohal esitame oma argumendid, tähelepanekud ja soovitused alljärgnevalt:
1) Koalitsioonilepingus, mille põhimõtete järgi toimub kohaliku võimu teostamine ning mis on koostatud koalitsioonierakondade 2021 aasta valimisplatvormide (valijaile antud lubaduste) alusel on kirjas järgmised põhimõtted:
a) Säilitame loodusalad elanike puhkealadena.
b) Lähtume kõikide planeeringute elluviimisel põhimõttest tagada inimkeskne ja loodushoidlik vallaruum.
c) Rikastame meie avalikku ruumi kõrghaljastuse, lillepeenarde, pinkide ja looduskaunite ajaveetmiskohtadega.
d) Arvestame taristu loomisel ja arendamisel külade ning alevike soovide ja vajadustega.
e) Soodustame taastuvenergiaprojektide kasutuselevõttu.
f) Toetame külade ja alevike initsiatiivi nende identiteedi ja kogukonnatraditsioonide kujundamisel.
Planeeritava jäähalli kontseptsioon võtab ära võimaluse kasutada ala loodusliku puhkealana. Jäähall oma olemuselt ei ole inimkeskne ja loodushoidlik vallaruum, vaid ressursse tarbiv hoonestus looduse asemel. Jäähalli kavandamine ei ole alevike soovide ja vajadustega arvestamine. Jäähall ei aita kaasa kuidagimoodi kogukonnatraditsioonide kujundamisel. Kokkvõtvalt on jäähalli kavandamine vastupidine tegevus koalitsioonilepingule ja kogukonna ootustele.
2) 01.04.2023 toimus Visioonipäev Viimsi Artiumis. Aktiivsete kogukonna liikmetena olime esindatud mitme inimesega ning rääkisime aktiivselt kaasa ja osalesime igas töötoas. Mäletame selgelt arutelu, kus Te väljendasite, et Viimsi vald võiks olla parkvald ja mitte niidetud golfimuruga parkidega, vaid päris loodusega, päriselt mitmekesine, kus inimestel oleks vahetult võimalik suhestuda loodusega. Pärast taolisi vestlusringe on keeruline veenduda Teie ja vallavalitsuse hoiakute siiruses ja järjepidevuses, kui kogukonda teavitamata planeeritakse hoopis jäähalli.
3) Visioonipäevalt kõlama jäänud ideega „parkimisvallast parkvallaks“ esineb konflikt kuna jäähalli kasutajad oma varustuse mahust tulenevalt suurendavad oluliselt antud piirkonnas parkimist ja selle tarbeks nõudlust maa pindala järele. Mõistagi suureneb liikluskoormus. Kuna kohalik kogukond ei soovi jäähalli pakutud asukohta, siis hakkavad selle kasutajaks keegi muu väljastpoolt kogukonda, kes ainult suurendavad probleeme parkimisega ning võimendavad liikluskoormust ja transpordi reostust.
4) Kogukond ei ole andnud sisendit jäähalli rajamiseks. 2022 aasta veebruarist aprillini toimunud üldplaneeringu teemalisel kaasamisküsitlusel, millest olete kirjutanud artikli (https://viimsiteataja.ee/ajalugu/up-lahteseisukohtade-tagasiside/) . Artikli esimene joonis kajastab viimsilaste väärtusi, meri ja rand ning metsad said kokku 82% toetust. Sama graafiku teised liigitused said 6% või vähem toetust. Jäähalli võib paigutada hoonestu alla, mis sai kõigest 0,5% toetust. Jäähalli võib paigutada ka rekreatsiooni alla, mis sai 3% toetust. Joonise 3 tõlgendamine selles osas, et rekreatsiooni laiendamist peab oluliseks 70% vastanutest ei saa käsitleda antud juhul ilma jooniseta 1. Õige tõlgendus annab tulemuse, et 70 protsendiline toetus rekreatsioonialade laiendamisele eksisteerib viimsilaste väärtuste sees, mis ise omab kolme protsendilist kaalu.
5) 15. veebruari otsusega nr. 9 lõpetas Vallavalitsus Haabneeme aleviku ja selle lähiala üldplaneeringu ning algatas Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Oleme seisukohal, et enne uue üldplaneeringu menetlust ja keskkonnamõjude hindamist ei ole mõistlik algatada suure keskkonnamõju ja kohalike eramaa omanike elukorraldust häiriva rajatise (jäähalli) projekteerimist. Viimsi Vallavolikogu 18.10.2022 istungil määrusega nr 17 võeti vastu Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022-2027. Viimsi valla arenguvisioon on Viimsi kujundamine parima elukeskkonnaga kodupaigaks. Näeme Viimsit kui rahulikku ja turvalist elukeskkonda-väärt elupaika kogu eluks! Arengukavas on lk 11 välja toodud: „Viimsi kaunis loodus pakub palju võimalusi tervislikuks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks, sportimiseks ja looduses liikumiseks. Looduskeskkonna hoidmise olulisemad tegevussuunad on valla rohealade säästliku majandamise jälgimine ja tagamine, maade munitsipaliseerimine parkide ja haljasalade tarvis.
Jäähalli ehitamine looduskeskkonna arvelt (rohealale) ei ole kindlasti kooskõlas eelpool toodud Viimsi Valla arengukavaga. Tsiteerides eelnevalt öeldut, et “maid munitsipaliseeritakse parkide ja haljasalade tarbeks”, mitte aga juba olevasolevale rohealale jäähalli ehitamiseks. Leiame, et Vallavalitsus rikub jäähalli planeerimisega antud asukohta Viimsi Valla arengukava.
6) Jäähall oma olemuselt on suure jalajäljega ja hoonestus. Taoline hoone tarbib palju veeressurssi jää tehnoloogiast tulenevalt. Väljakute käigus hoidmiseks tuleb neid pidevalt kasta ja jääd uuendada – see on väga suur vee kulu. Lisaks annavad suure panuse vee tarbimisse ka dušširuumid ja muud olmevajadused, mis paratamatult jäähalliga kaasas käivad. Lisaks on jää tekitamise tehnoloogia suur elektrienergia tarbija. Ei saa kuidagi mõistlikuks pidada taolise hoone rajamist olukorras, kus Viimsi vallas on tegemist veeressursi kriisiga. Sademevee kasutamine jääväljaku rajamiseks ei ole kooskõlas valla poliitikaga, mis näeb ette sademevee kogumist ja kasutamist kastmiseks. Kui piirkonnast kogutakse suur hulk sademevett kokku jäähalli väljakute rajamiseks, siis see vähendab kogu piirkonnas sademevee mahtu ja ühtlasi vähendab võimalust inimestel sademevee kogumiseks ja kasutamiseks.
7) Jäähalli ekspluatatsioonis hoidmine on märkimisväärne kulu valla eelarvele. Täna on vallas küllaldaselt eraomandis olevaid ühiskondlike hoonete juhtotstarbega maid. Eraomanikud ei ole pidanud äriliselt mõistlikuks jäähalli rajamist. Taolise hoone ülalpidamine saab olema valla eelarvele koormavaks. Maksumaksjatena me ei ole nõus, et osa meie maksurahast läheks hoone ülalpidamisele, mis on lisaks veel vastuolus kogukonna ootustega. Pigem võiks maksuraha kasutada sademevee süsteemide kogumise võimaluste rajamise antud piirkonda.
8) Jäähall toob kaasa mürareostuse – nii kasvav transport jäähalli juurde kui jäähalli enda opereerimisest, peamiselt jäätehnoloogia süsteemides töötavate kompressorite müra. Jäähalli ei ehitata tavapäraselt eramute vahetusse lähedusse (ala on kolmest küljest piirnev eramutega), lisaks on ligipääsuteed väikse läbilaskevõimega tänavad, mis ei ole projekteeritud suurte ühiskondlike objektide teenindamiseks, samuti on teaduslikult tõestatud pideva müra kahjulikkus inimese tervisele, seeläbi ka elukvaliteedile.
9) Jäähalli rajamine on vastuolus jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Tänapäeval rajatakse jäähalle koos SPA või ujulatega. Heaks näiteks on Tondiraba kvartal, kus olemasoleva jäähalli kõrvale planeeritakse ujula/SPA kompleksi. Energia kokkuhoiu mõttes kasutatakse jää külmutamise tehnoloogiast vabanev jääksoojust basseinivee soojendamiseks. Taolist praktikat on küllaldaselt leida põhjanaabrite juures, kellel on kogemust jäähallide osas oluliselt rohkem. Hetkel kavandatavat jäähalli ei saa pidada vastavaks jätkusuutlikkuse põhimõtetega.
Ettepanekud
1) Taluranna tee 3 kinnistule oleks igas mõttes mõistlik rajada roheala koos sademevee kogumise ja kasutamise võimalusega, samas säilitades võimalikult suures osas olemasolevat looduskeskkonda Lisaks on roheala säilitamine antud piirkonnas üldist täisehitusmäära arvestades ruumiliselt mõistlik lahendus ning oleks kooskõlas tasakaalustatud elukeskkonna põhiväärtustega. Antud alal puudub kasumi maksimeerimist taotlev eraomanik. Praeguse koalitsiooni jaoks oleks see võimaluseks teha midagi, mida võiks liigitada valimislubaduse täitmise alla (vt punkti 1) ja kuulates Viimsi Visioonipäeval ning kohaliku elanikkonna poolt küsitlustel jäetud tagasisidele (vt. punkt 2-4). Hetkel koostatav uus üldplaneering annab suurepärase võimaluse antud kinnistu juhtotstarvet vastavalt muuta. Ennatlik suurehitise kavandamine väikeelamute piirkonda ilma kohalike elanike nõusolekuta ja nende elukeskkonda kahjustavate mõjudega (liikluskoormus, müra, loogilise linnaruumi põhimõtete eiramine) loob täieliku usaldamatuse valla võimakandjate suhtes.
2) Kui vallavalitsus peab vajalikuks siiski rajada jäähalli, siis hea asukoht selleks oleks vana staadioni ala SPA läheduses. Selliselt täiendaksid jäähall ja SPA teineteist muutes mõlemat rohkem jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgivaks. Jäähall oleks valla keskusele lähemal ning suurendaks valla keskuse atraktiivsust ja looks hulga võimalusi keskuse ala täiendavaks arendamiseks.
Palume Viimsi valla vastuskirja käesolevale pöördumisele.”
Vaid ühepäevase etteteatamisajaga pandi jäähalli temaatika 7. augustil toimunud volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni koosoleku päevakorda. Mitte mingisuguseid (sh eelviidatud) dokumente komisjoni liikmetele ei jagatud. Teemat komisjoni istungil tutvustanud Alar Mik tõi välja, et tegemist on riigile kuuluva alaga, kuhu Viimsi vald on esitanud taotluse, et seal võiks olla rekreatsioonitaristu.
Mik rääkis, et idee on küsida see maa omale, et riik ei paneks seda elamumaana müüki. Valla esmases nägemuses võiks sisejääväljak olla kuni 10 m kõrgune hoone, milles on 30 x 60 m jääväli. Kuid mitte midagi ei ole veel lukus.
Mik väitis, et riik andis nõusoleku maa üleandmiseks juhul kui vald teeb planeeringu. Lisades, et vald võiks teha erasektoriga koostööd – vald loob planneeringuga eeldused ja erasektor võiks tulla teenust pakkuma.
Mik mainis, et kohalikud elanikud on teinud erinevaid pöördumisi, et Taluranna 3 kinnistule jäähalli mitte teha. On toodud välja, et seal võiks olla sademevee säästlike lahenduste rakendamise ala või lihtsalt haljasala. Aga kuna kogukonnas on päris palju jääspordi harrastajaid (seda toodi välja visioonipäeval, seda toodi välja elanike rahuloluküsitluses), siis tuleb luua ka neile võimalusi.
Keskkonna- ja heakorrakomisjoni aseesimees Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) küsis, kas jäähalli ja muu taristu planeerimisel on ka mingeid alternatiive kaalutud?
Mik vastas, et valla keskuses on väga vähe hoonestatavaid alasid, üks neist on Tammede park. Aga olgem ausad, kõiki vallale vajaminevaid lahendusi ei saa Tammede parki ka panna. Ka seal on kohalikud elanikud pöördunud, et palun ärge tervet valda siia planeerige, vaid planeerige rohkem laiali. Ega vald muud ala ei olegi vaadanud kui seda Taluranna 3. Võib-olla planeeringumenetlusega selgub, et sinna ei tulegi sisejääväljakut. Võib olla tuleb mingi muu asi?! Selge on see, et elamuid ei taha ei elanikud ega vallavalitsus. Tahame, et seal oleks hästi palju rohelust. Aga samas on ka esitatud elanike enda poolt sooviavaldusi, et luua mitmekesiseid rekreatsioonvõimalusi.
Rull kommenteeris lisaks seda, millest Mik kiiresti mööda libises. 14 kohalikku elanikku on teinud pöördumise Mikule, milles on pikk vastuväidete rida esitatud lahendusele. Inimesed on Rulli poole pöördunud, et kuskohast teema kohta infot saab, kuid vald pole mitte midagi avalikustanud.
Keskkonnakomisjonile pole olulisi dokumente esitatud. Mõistlik oleks välja pakkuda erinevad alternatiivid ning neid koos kogukondadega kaaluda.
Komisjoni esimees Tanel Einaste (Reformierakond) leidis, et Alar Mik on esitanud väga hea plaani saada maa ja siis mõtestada, mida sinna teha.
Komisjoni liige Andres Jaanus (Kogukondade Viimsi) märkis, et kuulis Miku suust korduval sellist sõna nagu rekreatsiooniala. Jaanus viitas, et kui me räägime jäähallist või ükskõik millisest kinnisest spordirajatisest, siis rekreatsiooniga ei ole sellel pistmist. Reakreatsioonialal tähendab looduslikku ala, mis on kõigile avalikult ligipääsetav.
Einaste märkis arutelu lõpuks, et kui energeetiliselt asjale lähenda, siis Taluranna 3 kinnistule oleks lisaks jäähallile vaja veel ka ujulat.
Mitte mingusugust seisukohta jäähalli küsimuses volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjon ei kujundanud. Senini pole ka vallalehes Viimsi Teataja ilmunud mitte mingisugust sisulist infot selle kohta, mida, kuidas ja millal kavatsetakase Taluranna 3 kinnistule teha.
Tunnuspilt: pexels.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: