Vallavalitsus, kelle poolt algatatud jalgpallihalli rajamise detailplaneering Kannikese tee piirkonda on kohtus tunnistatud õigusvastaseks, vangerdas volikogu võimuliidu häältega halli ehituse OÜ-le Viimsi Haldus.
Skeem vormistati 13. augusti vallavolikogus eelnõuga „Viimsi alevikus Kannikese tee 5 kinnistule hoonestusõiguse seadmine osaühing Viimsi Haldus kasuks”.
Täismahus saab selle eelnõuga, mis vormistati võimuliidu häältega volikogu otsuseks, tutvuda SIIN.
Eelnõu tutvustas volikogu liikmetele abivallavanem Alar Mik (Reformierakond). Ta mainis, et vallavalitsus on juba viinud läbi riigiahanke ning sõlminud lepingu jalgpallihalli rajamiseks. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on spordihall valmis ehitada ning hakata seda haldama läbi Viimsi Halduse. Ettepanek on seada hoonestusõigus 50 aastaks.
Meelis Saluneem (EKRE) küsis, et kuna kunagi oli antud kinnistu Viimsi Vee omandis vee varustuskindluse tagamise eesmärgil, et kuidas siis edaspidi saab tagatud AS Viimsi Vesi varustuskindluse julgeolek?
Mik vastas, et antud ala sai kunagi AS Viimsi Vesi riigilt. Praegune hoonestusõiguse seadmise ettepanek ei takista kuidagi Viimsi Vee varustuskindluse või julgeolekuplaane. Vastupidi, need saavad võimestatud, kuna sinna on planeeringuga ette nähtud veevõtujaama rajamine.
Saluneem viitas, et ilmselt ei saanud Mik päris täpselt küsimuse olemusest aru. Ta selgitas, et Viimsi Vee suured euroliidu laenud olid tagatud nii Kannikese tee kui Sõpruse tee kinnistutega, mis nüüd mõlemad ettevõtte kontrolli alt väljas ning tekib küsimus, et mis tagab Viimsi Vee laenukoormust. Põhjavee nappus on teada ja kui Viimsi Veel tekib kiire vajadus investeerida näiteks 5 miljonit eurot, et kuidas see siis on plaanitud?
Mik vastas, et laenu saamiseks on Viimsi Veel võimalik koostööd teha vallaga ja nii tehakse juba kinnistute pantimisega keskkonnalaenude saamiseks tänagi.
Ants Erm (Kogukondade Viimsi) küsis, et kuna detailplaneeringu vaidlus kohtus alles käib, et milline on vallavalitsuse plaan B, kui vald peaks selle kohtuvaidluse kaotama?
Mik viitas, et nagu esimese astme kohtuotsus näitas, siis vaidlustatud paarikümnest punktist enamuses, peale ühe, leidis kohus et vald on käitunud korrektselt. Hetkel on ehitusluba kehtiv, esmast õiguskaitset pole peale pandud. Kui selgubki, et kõik on vallas eksinud, siis tullakse seadusest tuleneva lahenduse juurde. Et järelvalve korras saab otsustada, kas hoone seadustada või lammutada. Lammutamise variant on äärmuslik meede, kui mingil põhjusel ei saa ehitist seadustada.
Ivo Rull (Kogukondade Viimsi) märkis, et põhimõtteliselt peetakse siin silmas Tammelaane DP kaasuse mustrit.
Mik väitis, et ei anna Tammelaanega võrrelda, kuna seal oli elamumaade juhtotstarve ja antud juhul on tegemist maa ühiskondliku hoone juhtotstarbega.
Saluneem küsis, et kui jalgpallihall tuleb lammutada, kas siis rakendub stsenaarium “võta ja pane tagasi” ehk kas maa läheb Viimsi Veele tagasi?
Mik ütles, et ta pole selgeltnägija ja ei oska vastata.
Rull selgitas, et vallavalitsus algatas jalgpallihalli detailplaneeringu, riik on andnud vallavalitsusele 1,5 miljonit eurot halli rajamise toetust ning vallavanem on küsinud selle toetuse kasutamiseks ajalist pikendust. Valla tänavuses eelarves on raha jalgpallihalli rajamiseks eraldatud investeeringuteks võetavate laenude arvelt vallavalitsusele. Ning ehituslepingu jalgpallihalli rajamiseks on allkirjastanud abivallavanem Nikolai Bentsler (Eesti 200). Kui kogu senine halli rahastamise skeem on allunud vallavalitsusele, siis kuidas toimub kõikide nende miljonite üleandmine Viimsi vallavalitsuselt OÜ-le Viimsi Haldus? Kas samusuguse üheleheküljelise A4 paberile mahtuva lepinguga, nagu tehti seda Artiumi puhul?
Mik ütles, et ei oska öelda, kui mahukas see leping on, see sõltub fondi suurusest mida kasutatakse.
Tanel Ojang (Kogukondade Viimsi) viitas küsimuse sissejuhatuseks, et täna on lepingu ehitajaga sõlminud Viimsi vallavalitsus ja nüüd see läheb üle OÜ-le Viimsi Haldus. Volikogu istungil esimeses punktis arutatud eelarvestrateegia kohaselt on OÜ Viimsi Haldus võlakoorumus lähiaastatel üle 250% tema netoeelarvest ning tulem on miinuses. Mäletame, et Randvere kooli ehitusel oli Viimsi Haldus kehvas seisus ning talle tuli valla poolt ligi 100 tuhat eurot laenu anda. Ehitaja pole ilmselt väga õnnelik, et tema tellijaks saab juriidiline isik, kellel justkui raha ei ole. Täna Viimsis Haldusel seda raha pole, mille eest jalpallihall ehitada, need rahad paiknevad valla eelarves. Mismoodi see skeem hakkab välja nägema? Ehitajal on mingi hetk õigus öelda, et ta pole kõige sellega nõus – temal on kehtiv leping Viimsi vallavalitsusega. Kuidas seda olukorda lahendate?
Mik ütles, et mistahes kapitaliseerimisel on erinevad viisid, muuhulgas näiteks osakapitali suurendamine.
Rull viitas, et esimeses kohtuastmes on Viimsi vald koatanud kohtuvaidluse, kas jalgpallihalli detailplaneering on seaduslik või mitte. Kas see täna ettepandud skeem, kus juba ebaseaduslikuks kuulutatud halli detailplaneeringu jätkule tullakse ehituseks mandaati küsima volikogult, pole tõlgendatav kui pahatahlik kohtumenetluse takistamine? Võtate järjekordselt riski, väga suurte miljonitega mängite ja nüüd tulete kehvas seisus küsima vallavolikogult mandaati halli ehitusega jätkamiseks. Härra Mik, miks te mängite viimsilaste rahaga niimoodi?
Mik väitis, et keegi ei mängi rahaga. Hoonestusõigust pole vaidlustatud ja ehitusõigus on kehtiv.
Ojang selgitas küsimuse sissejuhatuseks, et ehitusluba tugineb kehtivale detailplaneeringule. Ehitaja kohustus on taotleda ka hoone kasutusluba. Mis juhtub, kui kohus peaks otsustama, et oleksite pidanud seda detailplaneeringut menetlema üldplaneeringut muutvana, aga vahepeal on hoone valmis saanud ja vaja on taotleda kasutusluba? Millises juriidilises olukorras siis vald oleks? Mis siis saab – hall valmis, aga jalgpalli ei tohi mängida?
Mik ütles, et oleneb konkreetsetest oludest, mis kujunevad.
Rull tegi sõnavõtu. OÜ Viimsi Haldus tema hinnangul ei vääri seda usaldust, et saaks hakata tegelema jalgpallihalli ehitamise juhtimisega. Sama OÜ jäi tõsiselt hätta Randvere kooli juureehituse juhtimisega. Ta soovitas võimuliidul tutvuda Pärnu kogemusega jalgpallihalli rajamisel. Sealse parteitu linnapea Romek Kosenkraniuse juhtimisel sai see valmis juba möödunud aasta lõpus. Kurb vaadata, kuidas Viimsi võimukoalitsioon läheb esmalt laupkokkupõrkesse seadusega, surub selle jalgpallihalli sinna kuhu see paljude viimsilaste meelest ei sobi. Oli võimalik sisuliselt kaaluda alternatiivse, see jäeti tegemata. Teemaga tegelev vallaametnik olid komisjonis 100% kindel, et võimalikud kohtulikud vaidlustused võidetakse. Tegelikult on vald juba kaotanud esimeses kohtuastmes. Teame, et OÜ Viimsi Haldus on halvasti juhitud, kehvalt kapitaliseeritud ja läbipaistmatu ettevõte.
Tuleks jalgpallihalli detailplaneering algatada uuesti, teha seda avatult ja viimsilasi kaasvalt. Täna ettepandud eelnõu poolt ei peaks hääletama.
Atso Matsalu (Eesti 200) ütles, et kui jalgpallihalli detailplaneeringu vastu on kümmekond viimsilast, siis see ei tähenda et kogu Viimsi kogukond selle vastu on. Poolt on tuhanded.
Ants Erm (Kogukondade Viimsi) ütles, et põhimõtteliselt pole ka temal nagu teistel Kogukondade Viimsi esindajatel midagi jalgpallihalli vastu. Aga hirm on, et teha asju enne kohtuotsus selle veendumusega, et küll me võidame, võib anda vastupidise tulemuse. Ei võitnud vald Tammelaanes. Ei tahaks, et ehitus valmib, aga õhus ripub võimalus, et see tuleb hiljem lammutada. Kuigi kohtuotsus võtab aega, tuleks see siiski enna ära oodata. Lisaks viiakse kogu menetlus volikogu silma alt ära OÜ-sse Viimsi Haldus.
Ojang rõhutas Matsalule veelkord, et Kogukondade Viimsi ei ole jalgpallihalli vastu. Aga õigeid asju tuleb teha õigesti.
Rull tegi repliigi, et on temagi kahe käega jalgpallihalli rajamise poolt, aga seda peaks tegema sama mõistlikult nagu tehti Pärnus.
Mik väitis, et jalgpallihalli planeering on kõige rohkem kaasamist saanud planeering Viimsi valla ajaloos. Üle 20 kaasamiskorra. Siin on kõige rohkem tagasisidet tulnud.
Marin Reim (Reformierakonna nimekiri) tegi repliigi. Jalgpallihall on oluline suurele osale Viimsi noortest. Pärnu hallis olen käinud ja meie halli kallinemise on taga on kõik need Kaur Lassiga eesotsas, kes vallaga kohut käivad. Pärnu sai riigi toetuse kätte varem, kui ehitushinnad olid madalamad.
Toimunud konstruktiivse arutelu Reimi ja Rulli vahel, mida oleks Viimsil Pärnust õppida, katkestas volikogu esimees Matsalu, kes pani eelnõu hääletusele.
Poolt hääletasid Ilja Ban, Jaanus Koni, Jaanus Lember, Atso Matasalu, Pille Petersoo, Martin Reim, Aivar Sõerd, Oksana Šelenjova, Raimo Tann, Jan Trei, Antoon van Rens ja Siiri Visnapuu.
Vastu hääletasid Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull.
Erapooletuks jäid Mari-Ann Kelam, Meelis Saluneem ja Alar Valge.
Tunnuspilt: freepik.com
Loe samal teemal:
“Vallavalitsus sõlmis kohtu poolt ebaseaduslikuks kuulutatud jalgpallihalli DP-le ehituslepingu”
“JUHTKIRI: vallavõim läheb jalgpallihalliga Tammelaanet tegema?”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: