Intevjuu Haabneeme elaniku ja 8. taseme volitatud ehitusinsener Tanel Ojanguga (Kogukondade Viimsi).
Kes oled ja mis seob sind Viimsiga?
Elame perega Haabneemes. Lapsed käivad siin lasteaias. Kunagi kui Haabneeme sai endale elukohaks valitud, siis otsus sai langetatud selle tõttu, et Viimsi valla erinevaid õigusakte ja üldplaneeringut lugedes saime aimu, et siin on ja saab olema rahulik ja turvaline keskkond. Kõik eluks vajalik on olemas. Mere lähedus on olnud alati oluline kuna olen pärit samuti mereäärsest maapiirkonnast Virumaalt ja meri on koguaeg lähedal olnud.
Mis on sinu erialane või tööalane taust?
Lapsepõlves tahtsin saada lenduriks, siis Rootsi kuningaks, aga ka keevitajaks ja kokaks. Need ambitsioonid ajas muutusid ja kusagil põhikooli ajal sai selgeks, et enim köidab mind ehitamine. Ehitamine selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Idee sai täpsemaks lihvitud ja asusin teed sillutama õpinguteks Tallinna Tehnikaülikoolis (praegune TalTech) ehitusinseneri õppekaval. Pärast 5 aastat õpinguid ja vahepeal 1 aasta ajateenistuses teenimist lõpetasin tollase TTÜ ehitusinseneri õppekava tööstus- ja tsiviilehituse eriala tehnikateaduse magistri kraadi kaitsmisega aastal 2010. Paar aastat enne lõpetamist sai ka tööeluga algust tehtud ja olen olnud pidevalt erialases ametis. Aastal 2019 väljastas Eesti Ehitusinseneride Liit mulle kutsetunnistuse volitatud ehitusinsener tase 8, mis on ehitusinseneridele jagatavate tasemete seas kõrgeim. Olen olnud seotud pigem suuremamahuliste hoonete rajamisega nagu näiteks elektrijaam, jäähall, hotellid, kaubanduskeskused. Erialane töö on kinnistanud lugupidamist tähtaegade osas. Oma tööd tehes olen mõistnud, et idee üksi ei maksa mitte kõige vähematki. Kui ideel ei ole taga rakenduskava, tehnoloogilist plaani, tegevuste järjekordi ja ajakava, siis paraku ideed jäävadki paberile. Teine põhimõte oleks see, et kui teatud teemast ei saa aru, siis tuleb seda julgelt tunnistada ja küsida. Kõige halvema tulemuseni viib see kui noogutatakse kaasa asjadest tegelikult aru saamata kartes näida rumal. Eriti halb kui taoline noogutaja on ühtlasi ka otsustaja. See kes küsib, näib rumal ainult korraks. See kes ei küsi, on rumal terve elu. Enamik inimesi on võimelised keerulistest teemadest aru saama. See on funktsioon ajast, mida on võimalik teemast arusaamise peale kulutada.
Millised võiksid olla Viimsi valla arengud tulevikus?
Mina pooldan arenguid, mida saaks iseloomustada sõnadega mõistlik, tasakaalukas, unikaalne. Viimsi on unikaalne. Siinsed arengud võiksid olla Viimsile ja viimsilastele unikaalsed. Seda olemasolevat unikaalsust tuimalt kortermaju täis toppides ei ole meie areng tasakaalukas ega unikaalne. Kõiki detailplaneeringud ja üldplaneeringud peaksid olema ka tajutavalt mõistlikud, mitte jätma sellist muljet, et midagi suruti jõuga läbi mingi kitsa ringkonna huve teenides, aga samal ajal kogukonna huvidest üle sõites. Me võiks väärtustada ja eksponeerida rohkem seda, mis on merega seotud. Võiksime üheskoos defineerida mõiste rannarahva kodu ja nii edasi. Planeeringu lahutumatu osa peaks olema riskianalüüs, mis kajastaks olemasolevaid loodusressursse sh tarbevesi aga ka käsitlus looduskatastroofidega toimetulekuks. Meil on ainult kolm kitsast teed, mis viivad poolsaarelt välja. (Randvere tee, Pärnamäe tee ja Muuga tee) Täna on need umbes pelgalt nõudluse tõttu jõuda kooli- või tööajaks Tallinnasse. Aga millised on lahendused kui peaks realiseeruma mõni evakueerumist vajav looduskatastroof (näiteks metsapõleng või üleujutus) ning vajadus oleks evakueerida kõiki inimesi? Oma kodusse võiks suhtuda ka kui kinnisvarana eksisteerivasse likviidsesse varasse. Ja varade suhtes tunduks mõistlik, et kõikvõimalikud riskid oleksid maandatud. Maandatud riskidega asukohas olev kinnisvara on kindlasti apetiitsem kui selline kinnisvara, mis paikneb piirkonnas, mille osas kehtib vaid osaliselt läbimõeldud üldplaneering või kus eksisteerib ülerahvastatuse oht või oht eluks vajalike ressursside (tarbevesi) kadumisele.
Kui ma täna valiksin kodu, siis Viimsi puhul oleksin ettevaatlik. Plusside ja miinuste tabelisse läheksid miinuste lahtrisse kirja tarbevee probleemid, ülerahvastatuse oht, halb ühendus Tallinna kesklinnaga ja nii edasi. Plusse on kindlasti ka ja vallaametnike suhtes oleks ülekohtune olla ainult kritiseeriv. Siiski kahtlustan, et miinuse lahtrisse tekib täna rohkem kandeid kui plusside omasse ja valikut tehes oleks analüüs teistsugune.
Areng toimub edasi ja peabki toimuma. Aga arengul ja arengul on vahe ja erinevad tulemused.
Millised võiks olla Viimsi valla juhtimise põhimõtted?
Avatus, läbipaistvus, nulltolerants korruptsiooni osas. Tean – see kõlab nagu missivõistluse konkursil. Aga toon võrdluse investeerimisest. Kujutage ette, et te kannate igal kuul sama suure summa investeerimiskontole, mis te muidu maksate põhipalga pealt maksudena kohalikule omavalitsusele. Investeerimiskonto puhul on elementaarne, et ollakse kursis, mida selle raha eest ostetud väärtpabereid emiteerinud ettevõtted teevad ja mis on nende tulevikuplaanid ja kuidas tulud ja kulud tekivad. Börsi ettevõtted korraldavad majandustulemuste tutvustamiseks konverentse. Nende majandustulemusi esitatakse auditeerituna kvartaalselt ja nii edasi.
Kohalik omavalitsus on ju üsna sarnane börsiettevõttele. Maksumaksjad ja valijad on aktsionärid, volikogu on nõukogu, vallavalitsus on juhatus ja kollektiiv. Mida paremini läheb ettevõttel seda rohkem on võimalik maksta dividende. Kohaliku omavalitsuse dividendid oleks toetused – nii otsesed kui kaudsed, midagi sellist, millest maksumaksja (aktsionär) saab aru, et tema panus on tekitanud väärtust juurde ja seda jaotatakse teatud solidaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides. Paraku tajume tihti, et maksud lähevad kusagile musta auku. Ilmselt investorina hakkaks aktsionäride üldkoosolekul lärmi lööma küll kui näiteks raha kulutatakse ebamõistlike tehingute peale või tekitatakse ilmselgelt ülemakstud poliitilisi töökohti. Valijana saame kohaliku omavalitsuse „aktsionäride üldkoosolekul“ osaleda kahjus ainult iga nelja aasta tagant valimas käies.
Kas teie ostaksite ettevõtte aktsiaid, mille koosseisus on nö „musta kasti“ laadseid tütarettevõtteid või ettevõttel tervikuna on korruptiivse tegevuse hõngu ja selle hõngu hajumiseks asjaosalised selgitusi ei jaga?
Miks valisid kandideerimiseks valimisliidu Valimisliit Kogukondade Viimsi?
Siin hoitavad väärtused langevad kokku minu väärtushinnangutega. Meil ei ole ühtegi suurt rahastajat, kelle puhul tekiks konfliktne olukord, kui rahastaja tuleks letti oma erasoovidega. Mitte keegi ei sunni mind ega meid teostama kellegi isiklikest huvidest kantud agendat. Me oleme leppinud kokku, et valituks osutades ollakse hääletamisel päriselt vabad ja hoiame kinni üldistest põhiseisukohtadest, mis on aedlinnaliku Viimsi areng, avatus ja korruptsiooni vastasus. Me oleme seltskond kohalikke inimesi, kes tahaks, et meie lastele jääks sarnane meeldiv elukeskkond nagu see hetkel veel on ja mida hetkel veel ehk õnnestub säilitada.
Millised teemad võiksid olla Sinu teemad kui osutud valituks?
Planeerimine, projekteerimine, ehitamine ja nende protsesside juhtimine. Need on mnule tuttavad valdkonnad ning usun, et see kompetents saaks volikogus tehtavaid otsuseid rikastada. Võõrad ei ole ka neid tegevusi reguleerivad õigusaktid, standardid ja muud juhendmaterjalid. Oma ameti tõttu olen harjunud olema orienteeritud tulemusele. Diplomaatia on asjaajamises kõige alus. Parimad asjad maailmas on saanud juhtuda tänu heale diplomaatiale ja halvimad asjad on juhtunud, sest diplomaatia oli unustatud. Ma ei välista koostööd mitte kellegagi, kellel on siirad kavatsused ning ma ei oma ühtegi eelarvamust ega hoiakut mitte kellegi suhtes enne kui pole ise päriselt selle inimesega koostööd teinud ja inimest tundma õppinud.
Tanel Ojang on Kogukondade Viimsi kandidaat vallavolikokku (nr. 122)
Viimsi Uudised
Jaga: