Viimsilanna kirjutab abivallavanem Miku silmakirjalikkusest ja valelikkusest

Facebooki grupis Viimsilased tegi 24. septembril kasuta Kristi postituse, milles tema hinnangute kohaselt väljendub abivallavanem Alar Miku (Reformierakond) silmakirjalikkus ja valelikkus.

Toome järgnevalt ära postituse täismahus ning sellele järgnenud arutelulõimest iseloomulikumad kommentaarid.

Kasutaja Kristi: Kurb on! Ei oskagi öelda kas selline silmakirjalikkus ja valelikkus abivallavanem Alar Miku  poolt on tahtlik või tuleneb lihtsalt rumalusest.

Eile toimunud Viimsi Vallavolikogu istungil, palus ühe päevakorra punktina abivallavanem Alar Mik jätta algatamata detailplaneering (edaspidi DP) Vihamäe katastriüksusel Lubja külas. Põhjenduseks asjaolud, et puudub piisav avalik huvi täiendavate elamumaade loomiseks, ala asub Mäealuse maastikukaitse alal (kohaliku kaitseall), seal on III kategooria kaitsealused liigid (rukkirääk, väike-kärbsenäpp, raudkull) ja kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllu- ja metsamaaga. Volikogu liikmed küsisid õigustatult, kas kinnisasja omanikul võis olla õigustatud ootus, et ta saab sinna tulevikus võimaluse elamuid rajada. Alar Mik ütles, et seda eeldust ei saanud maaomanikul kunagi olla. Ma siiralt tänan volikogu ja Alar Miku, et see DP algatamata jäeti. Maastikukaitseala vajab säilitamist ja rohumaaliigid kaitset.

Küll aga sooviks abivallavanema kommentaari, miks ta valetas ja mis on muutunud. Linnulennult ca 450 m kaugusel on nende samade ametnike (sh Alar Mik) ettepanekul kehtestatud Pärtlepõllu DP (planeering algatati 2006 ja kehtestati 2019.a). Pärtlepõllu DP asub kehtiva üldplaneeringu kohaselt Mäealuse maastikukaitse ala puhvertsoonis (DPga muudeti see ära), seal olid (veel eelmisel aastal) II ja III kategooria kaitsealused liigid. Lisaks läheduses merikotka (I kategooria) pesitsusala ja toitumisala. Tegemist OLI tervikliku rohealaga, mis olenemata kohalike vastuseisust, sel aastal valla nõusolekul hävitati. Vallal on ja olid seadusest tulenevad instrumendid, et võimalikku mõju loodusele vähendada. (EhS § 42 lg 2 – ehitusloamenetluses keskkonnamõjude hindamine) – seda ei tehtud ega tehta. Pärtlepõllu DP ala esimesel arendajal ei saanud, sarnaselt eile tühistatud planeeringust huvitatud isikule, kinnisasja omandades olla õigustatud ootust, et siia saab tulevikus rajada elamud – see oli ettenähtud rohealana. Küll aga võib see õigustatud ootus siiski olla eile tühistatud Vihamäe arendajal. Miks Alar Mik valetas? Ei tea kas on oodata uut kohtulahingut valla elanike raha eest.

Mille poolest erinevad eelpool nimetatud planeeringud ja nende eesmärgid? Miks ühe puhul on tehtud 180 kraadi teistsugune otsus? Kas ühe ala arendaja oli valla ametnikele kuidagi rohkem meeltmööda kui teine? Kas kusagilt jookseb piir, et siin võivad kaitsealuse liigid elada ja toituda, aga siin pole nende koht?

Alar Mik: 2019 aastal ei juhtinud mina ruumilise planeerimise valdkonda ega kujundanud planeerimisotsuseid. Vallavalitsuse ja praeguse koalitsiooni planeerimispoliitika ongi muutunud, võrreldes varasema perioodiga (enne 2021). Võimalik et Pärtlepõllu DP oleks ära jäänud aga kuna see oli 2021. aastaks kehtestatud, siis polnud siin enam midagi teha. Lisaks eristab kahte ala see, et Vihamäe asub 100% maastikukaitsealal, Pärtlepõllu planeeringuala elurajoon asus väljaspool MKA-d, küll aga puhveralal.

Kasutaja Piret: Vbla toona ei olnud vald veel aru saanud, et uusehituste lubamiseks pole Viimsis piisavalt veevarusid?

Kasutaja Madis: Sigadus Pärtlepõllu DP kehtestamisel ei ole õigustuseks järgnevate sigaduste sooritamiseks.

Tunnuspilt: tehisintellekti genereeritud visuaal (freepik.com)

Loe samal teemal:

“KRISTI VAKS: Pärtlepõllu arendus – kas Tammelaane 2.0?”

“KÕVA SÕNA: Tammelaane ehitusloale kirjutas alla Alar Mik ise”

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised