Kasutaja Helen jagas Viimsilaste Facebooki grupis 12. oktoobril Ahto Kaasiku postitust Viimsi rauaallika teemal.
Postitus on kogunud hulgaliselt reaktsioone ning kommentaare, millest enamik on suunatud teemat kommenteerinud abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond).
Toome toimunu diskussioonist välja olulisemad seisukohad toimetatud kujul.
Kasutaja Alar: Head siin küll pole lugeda, pigem ikka jama. Härra kirjutas mulle seoses fotovõistlusega ja palus lisainfot – pidi olema vaid foto hindamise jaoks. Tegelikult sepitses valesid sisaldavat postitust ja seega valetas mulle.
Seda, et lapsed hakkepuitu vette viskavad ja seal ujutavad nagu laevukesi no mis siin ette heita. Kile pole kusagile pandud, sängi all on tekstiil, mida on osade huviliste poolt kahjuks välja rebitud. Kirjutasin ka, et vana restkaev ja ühendus lammutati, siis härra peab vajalikuks ikka tõena serveerida, et juu ta ikka sinna kanalisatsiooni läheb. Seejärel esitab härra mingit oma mõtteheietust, et pole projekti jms. Kogu seda postitust on vastik lugeda.
Kirjutaja võiks selgeks teha, et rauaallika kohas on mitu maa seest tulevat lähtet. Seda teavad kõik vanad viimsilased. Siis võiks seda teada, et see pole olnud mingi pühapaik. Juba 18. sajandil lasi mõisahärra seal allikat ümber kujundada, 19. sajandil tegid seda kohalikud elanikud, 20. saj alguses lisandu külmamaja. Ehk seda on sajandite jooksul ringi ehitatud.
Kasutaja Helen: Kaks viimast lauset tühistavad ära igasuguse eelneva selgituse. On näha, et Viimsi vald ei saa ikka aru, milline käkk tegelikult tehti. Kusjuures, oleks olnud võimalik kohaga lugupidavalt käituda.
Mis üldse on pühapaik? Seda määrab koha eelnev ajalugu: “Looduslike pühapaikade kaart valmis 2018. a alguses Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA ning Maa-ameti koostöös. Kaardi tellis Eesti FSC säästva metsanduse standardi asutus. Kaardi eesmärk on pakkuda avalikkusele võimalikult palju ja võimalikult täpseid pühapaikade asukohaandmeid. Kaardi koostamisel on võetud arvesse, et alates 21.03.2018 peavad FSC kontrollitud puidu sertifikaati omavad enam kui 300 metsaettevõtet tõendama, et nad ei kasuta pühapaikadest raiutud puitu ning välistatud on kõikide pühapaikade puit sõltumata sellest, kas nad on mõnes ametlikus registris või mitte.”
Kasutaja Alar kasutajale Helen: See koht pole olnud kunagi ju pühapaik. Nüüd väidetakse järsku, et on. Keegi suvaline hakkas ajalugu ringi kirjutama. Mis puudutab looduse hoidmist ja lugupidavalt käitumist, siis antud kohas püüti seda võimalikult lugupidavalt teha, arvestades nii terviserada, allikat, kaitseala, koobast. Aga lugupidav pole kui keegi võtab kätte ja levitab oma tõde Viimsi ajaloost ja siis veel siunab teisi.
Kasutaja Piret kasutajale Alar: pühapaigad on olnud tuhandeid aastaid, nad ei tekkinud mõisahärrade ajal vaid varem. Enamik suuremaid kaljuseinte all olnud allikaid on iidsetest aegadest lugupeetud paigad. Maa alt tulevat puhast vett, millele sai aastaringselt kindel olla, osati hinnata.
Kasutaja Triin kasutajale Alar: Allikad on alati pühad, vaatamata muudatustele, mida mõisa-ja vallahärrad on allikapaikades teinud. Me teame, kui oluline on hoida poolsaarel põhjaveevaru ja elanikele on Rauaallikas tähtis (N: selle kevade etenduses “Tuulte vallas” kajastati ka Rauaallika lugu).
Mul on hea meel, et vald võttis ette allikasilma taasavamise, kuid seda tehti terviseraja kõrvaltööna. Koostöös pühapaikade ehk hiite tundjatega oleks ehitustööde teostamine koos tulemusega olnud paremini kavandatud ja looduslikum.
2023 suvi enne ehitustöid pulbitses Rauaallikas ise raja seest välja, kuigi oli suunatud kanalisatsiooni. Loodetavasti taastub ajaga loodus antud paigas ja allika raudne põhjaveetoiteline põhiläte voolab taas pinnale. Siis saame koos allikasilmale parema lahenduse leida.
Kasutaja Monika kasutajale Alar: Käisin seda kohta uuesti vaatamas: plakati peal ju ilusti kirjas, et Hundikoopa jalamil, paarkümmend meetrit allpool on Viimsi rauaallikas. Pidin tükk aega vaatama kui aru sain, et laotud kivirida ongi nö allikakoht. Soovitan mõnes hiiekohas käia, et mõista, mida tähendab looduse ja juurte austamine. Soovitan ka selle sama härra koostatud raamatuid Eesti hiitest lugeda ja käia ka hiite retkedel, et meile eelnevat esiisade päradatud mälu värskendada. Praegu on nö töö tehtud, märk maas. Muide eestlased elasid siin ka enne 18-19 sajandit:)
Kasutaja Enn: Siin kuvatõmmis Maa-ameti kaardilt koos tekstikirjeldusega. Kes siis ikkagi vassib?
Tunnuspilt: freepik.com
Loe samal teemal:
„AHTO KAASIK: kõik pole kuld, mis hiilgab ehk – loodusega ei jamata“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: