1917. aasta novembri revolutsiooniliste puhangute tuultes kuulutati Naissaarel vanemmadrus Stepan Petritšenko juhtimisel välja Naissaare Madruste ja Ehitajate Vabariik.
Uue riigi sümboliks valiti anarhosündikalistide puna-must lipp. Kui saarel viibinud insenerid uue võimu poolt arreteeriti, hakkasid kohalikud töödejuhatajad kurtma, et ilma haritud insenerideta edasi toimetada ei saa. Mille peale Madruste ja Ehitajate Vabariigi kirjaoskamatu rahandusminister teatas: „Mis sest haridusest abi on? Näe, mina ei oska oma nimegi kirjutada, aga olen siiski oma elus edasi jõudnud.“
Ajalukku on Naissaare Madruste ja Ehitajate Vabariik läinud ka sellega, et ähvardas Tallinna rannakaitsepatareid turmtulega juhul kui saarele ei saadeta alkoholi ja naisi.
Kuigi anarhistid riiklust ei tunnusta, on osade ajaloolaste tõlgenduses tegemist maailma esimese anarhistliku riigiga. Sest osad riigi tunnused (valitsus, sõjavägi, kontroll territooriumi üle) olid Naissaare Madruste ja Ehitajate Vabariigis tõesti olemas. Ning vähemasti ühe institutsiooni (Tallinna Tööliste ja Soldadatite Saadikute Nõukogu) poolt saadi sellele riigile ka tunnustus.
1918. aasta veebruaris jõudis Saksa sõjavägi Tallinna alla ning Naissaare libavabariigi loojad põgenesid esmalt Helsingisse ja sealt edasi Kroonlinna. Enne põgenemist lasti Naissaarel õhku kõik ehitised, mis eelnenud aastate jooksul sinna olid rajatud.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: