Paljud uued koduomanikud saavad koos majavõtmetega kaasa pigem jalgpalliväljakut meenutava sileda äsjakülvatud muruplatsi, mida paremal juhul ääristavad elupuuhakatised.
Sageli peegeldabki see arendajate-planeerijate ettekujutust ideaalsest elukeskkonnast.
Uusasukal ei pruugi ju olla aimugi, et vastses kodukohas võisid varem olla ka looduslikud pinnavormid koos rohkem või vähem rikkaliku elustikuga. Hea, kui alles on jäetud üksikud põlispuud, sest väiksemad puud ja põõsad on ehitustegevuse käigus lihtsam likvideerida kui nende vahel laveerida. Põlluarendustel tuleb aga krundikujundamist enamasti nullist alustada. Kahetsusväärselt tihti juhtub ka seda, et mõne vana talusüdame omanikuvahetusele järgneb ühe esimese sammuna vanade viljapuude ja marjapõõsaste lageraie, selle asemel, et kujundavate lõikuste ja harvendamistega vaeva nähes nende põlve pikendada või uuendada.
Vaesestatud elukeskkond ei taga selle elanikele füüsilist ega vaimset heaolu ning on pikemaajalises plaanis ka erinevate tervisehädade üheks allikaks.
Selle kohta, kuidas elurikkust hoida või seda kujundada, on ilmunud piisavalt juhendmaterjali. Ühele neist, mis annab juhiseid elurikka linna planeerimiseks, on viidanud ka hiljutivalminud Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku toimivuse uuring (https://www.viimsivald.ee/viimsi/vallavalitsus/uuringud ). Seega igati asjakohane materjal ka linnastuvale Viimsile, kus valdavalt toimub ehitustegevus varem looduslikel aladel.
Eelnimetatud uuringu kolmandas osas lk. 16 ja 17 on rohepunktide loetelu 28 soovitusega, millest minimaalselt kümne järgimine võiks olla igale majapidamisele jõukohane. Igaüks saab välja arvutada ka enda krundi rohefaktori, kus elementidel on erinev kaal (https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks/).
Kõige kõrgemalt on hinnatud loodusliku taimkattega alad ja veekogud, veidi vähem mulla alumistest kihtidest eraldatud taimedega alad (näiteks istutuskastid) või siis ronitaimed, mis katavad ehitiste fassaade. Nullsumma annavad hooned ja kõvakattega teed, kuid millegipärast jäävad arvestuses tahapoole ka näiteks sadevee kogumistiigid.
Rohepunktid, mida aia rajamisel ja ümberkujundamisel järgida, suunavadki peamiselt taimkatte mitmekesistamisele ning veerežiimi efektiivsele ärakasutamisele. Kuid mõeldud on ka sellele, kuidas luua sobiv elukeskkond lindudele, putukatele, kahepaiksetele ja väikeimetajatele.
Maikuu, kus looduse areng on kogu aasta lõikes kõige kiirem, võib mõnegi tegevuse jaoks juba hiline olla, kuid tuleviku suunas mõtlemiseks ja planeerimiseks takistusi pole.
Tunnusfoto: koduaeda saab rikastada nii ilu- kui tarbetaimedega (autor Tiia Jaanus).
Andres Jaanus on Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige (Kogukondade Viimsi).
Viimsi Uudised
Jaga: