Tänane Viimsi võimuliit (Reformierakond, Eesti 200, Vali Viimsi, Isamaa) on andnud arendajatele rohelise tule.
Viimase aasta jooksul on läinud töösse, ilma et vallavõim oleks protsesse pidurdanud, järgmised suuremad arendusprojektid:
Antenniväljak / Viimsi Village – 254 elamuühikut;
Pringi mets (Andese, Ees-Madise, Tuulekivi Pearu, Uus-Mardi, Uustalumetsa, Ees-Kasti, Kastimetsa, Taga-Kasti, Kastimetsa, Uustalumetsa, Mardi, Suuraiametsa, Ado, Taga-Madise ja Uus-Andrese) – 60 elamuühikut;
Pringi metsaserv/ Viimsiranna Residentsid – 66 elamuühikut;
Laivi / Haabneeme rand / Riviera Viimsi – 76 elamuühikut;
Äigrumäe / Väike-Taani – I etapis 176 elamuühikut (võimalik, et teises etapis lisandub veel 33 elamuühikut.)
Paraku pole see loetelu veel lõplik. Kuid ka juba nende lähiaastatel realiseeruvate arendustega lisandub Viimsi valda ühtekokku 632 elamuühikut. Mis tähendab valda ligi 2000 elaniku ning umbes 1300 auto lisandumist. Ning loomulikult vajavad kõik uued elanikud vett, lasteaia- ja koolikohti ning teisi hädavajalikke valla teenuseid.
Kõikide nende arenduste puhul laiutavad tänase võimuliidu tegelased käsi – mis meie teha saame, need on ju varasemalt kehtestatud DP-d. Aga nii mõningi käsi (näiteks Laivi puhul Mari-Ann Kelami ja Jan Trei omad) on neid kehtestamisi eelnevates volikogudes ja vallavalitsustes toetanud. Mõningaid neist arendustest on vallavalitsuse varasemad koosseisud, kuhu on kuulunud ka vallavanemana Illar Lemetti ja osakonnajuhatajana Alar Mik, edasi nüginud.
Suurte lubadustega möödunud sügisel valimistele läinud Eesti 200 („Viimsi vajab muutusi“) esindajad Lauri Hussar, Atso Matsalu ja Stig Rästa pole volikogus võtnud isegi teemaks, et sellised arendused on töös ning vahest annaks neid kasvõi mingilgi määral pidurdada. Vaikselt nagu kuldid rukkis istuvad ka Vali Viimsi („Vähem betooni, rohkem rohelust“) esindajad volikogus Antoon van Rens ja Pille Petersoo. Neile on võimuliit eraldnud üht-teist hüvitiste ridadelt – summad tulevad Viimsi maksumaksjate taskutest. Arenduste mastaape arvestades on need võimuliidu tegelike niiditõmbajate silmis mõistagi vaid kommiraha.
Kõige selle taustal jätkub Viimsi vallavalitsusel küünilisust kirjutada valla arengukava projekti elanike sihtnumbriks aastaks 2027 vaid 25 000 inimest.
Halloo – juba täna elab Viimsi vallas ametlikult 22 tuhat inimest ning koos siia end sisse mitte registreerinud inimestega on tegelik elanikkond juba ilmselt ületanud 25 tuhande piiri.
Demagoogilised on ka võimuliidu esindajate väited, et nii kui nad teeksid midagi arendustegevuse pidurdamiseks, tabaks valda kallihinnaliste kohtuhagide laviin. On rida täiesti seaduslikke vahendeid, mis võimaldaksid arendajate hoogu peatada ning vajadusel isegi kehtestatud detailplaneeringuid tühistada. Kuid Viimsi vallavalitsusel puudub selleks tahe. Otse vastupidi – vallavalitsus eelistab hoopiski pidada pikaajalist ja kulukat kohtuvaidlust Tammneeme ja Randvere külaseltsi esindajatega, kes püüavad päästa mereäärset puhkemetsa arendaja jõupoliitika eest. Selles vaidluses seisab vallavalitsus vankumatult arendaja selja taga ning on lubanud hoolimata lõpliku kohtulahendi puudumisest kiirkorras Tammelaane DP aladele rajada arenduspiirkonna taristu.
Viimsi võimuliit on oma esimesel tegevusaastal näidanud, et sisuliselt pole muutunud mitte midagi. Siht Viimsist city tegemiseks on jätkuvalt aktiivselt töös ning vallakodanikele aetakse samasugust häma, nagu seda on varasemaltki tehtud.
Tunnuspilt: kollaaž Viimsisse kerkivatest arendustest.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: