Alanud valimiskampaania esimene suurem populistlik sõnum on nüüdseks Kaja Kallase poolt lendu lastud.
Peaminister ilmus 22. septembril nii oma koalitsioonipartnerite kui avalikkuse suureks üllatuseks Aktuaalse Kaamera eel teleekraanile. Et teha erakorraline avaldus seoses Putini Venemaal väljakuulutatud mobilisatsiooniga.
Kuigi vormilt püüdis Kajas Kallas oma pöördumises olla rahustav, andis ta sisult edasi ärevakstegeva sõnumi võimalikust Eesti elektrivõrku tabada võivast ulatuslikust katkestusest.
„Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks Venemaa elektrisüsteemist valmistunud juba aastaid, võib siiski tekkida ajutisi probleeme elektrivarustusega. Tark on olla võimalikeks elektrikatkestusteks valmis kõigil – nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel,“ rääkis Kallas.
Loomulikul ajas selline peaministri sõnum ühiskonna ärevusse. Hüppeliselt kasvas elektrigeneraatorite müük ning ühes suures kauplusteketis tekkis kõrgendatud nõudlus kuivainete ja hügieenitarvete osas. Rääkimata paljude inimeste ärvuse tõttu halvasti magatud öödest.
Õnneks järgmistel päevadel teema klaariti. Peaministri avaldusest samuti üllatunud energiaeksperdid selgitasid, et ka kõige mustema stsenaariumi puhul võib Eestis energiakatkestuse pikkuseks kujuneda 6 – 12 tundi. Ning et aktuutset ohtu täielikuks katkestuseks praegu pole.
Head tööd tegi ka meedia, kes peaministri spinni kiirelt ja kriitiliselt läbi hammustas.
Mis on sellise hirmatamistaktika tagamaad?
Esmalt meenutan, et koroonakriisis ebakindlalt tegutsenud peaminister Kaja Kallasele tuli sõda Ukrainas mainelises mõttes igati kasuks. Kuna alates 24. veebruarist kujunes olukord must-valgeks, oli lihtne kasvatada nii enda kui Reformierakonna populaarsust Ukrainale toetust avaldades ning Venemaa agressiooni kritiseerides.
Ilmselt taolise reitingut kasvatanud retoorika tuules tekkiski kusagil Reformierakonna struktuurides idee teha peaministri erakorraline telepöördumine. Kuna samal päeval oli õhus võimalus, et Kalingradi oblastis lülitatakse lahti Balti riikide elektirivõrkudest, siis tõenäoliselt sellest lähtuva improvisatsiooni käigus lisati pöördumisse ka teemaks olev „rahustus“.
Pärast ebaõnnestunud manipulatsiooni on nii Kaja Kallas kui teised Reformierakonna kõneisikud teema kommenteerimist meedias vältinud. Ilmselt saadi kiirelt aru, et tegemist oli märkimisväärse PR-veaga ning nüüd lihtsalt lastakse teemal vaibuda.
Vaadates hirmutamist kui populistliku poliitika tööriista laiemalt, siis Reformierakond pole ka varasemalt selle kasutamisel kõhelnud. Ajal mil Reformierakond juhtis Andrus Ansip ja Keskerakonda Edgar Savisaar, tõmmati valimistel ikka ja jälle refide poolt välja nn Vene kaart. Kõige ilmekamalt väljendus see 2014. aasta Euroopa parlamendi valimiskampaanias, kus Reformierakond hirmutas valijaid mossis Savisaarega, kelle fooniks oli kleebitud Kremli kellatornid. Kõrval aga naeratav Ansip, kelle fooniks oli sini-must-valge.
Kuvatõmmis Reformierakonna plakatist ajalehtede esilehekülgedel
Teine hirmutamist edukalt kasutanud erakond Eesti poliitikaskeenel on olnud EKRE. Nende põhilised hirmufaktorid on olnud homod, immigrandid ja süvariik. Valitsuserakonnana võitles EKRE visalt abielu kui vaid mehe ja naise vahelise liidu küsimuse referendumile paneku eest. Kuni nad lõpuks ühes selle teemaga valitsusest välja puksiti.
Mitmed Eesti maasikapõllud jäid 2020. aasta suvel koristamata, kuna toonane EKRE siseminister Mart Helme keeldus andmast ajutisi töölube umbes paarile tuhandele ukrainlasele. Hirmutades meid, et sellega kaasnevad Eesti ühiskonnale mitmed probleemid alates maksude maksmata jätmisest ja lõpetades muu kuritegevuse kasvuga. Hetkel on Eestis ligi 50 tuhat Ukraina sõjapõgenikku, kuid olulist nihet siseturvalise halvenemise suunas pole toimunud.
Käimasolevas valimiskampaanias hakkab EKRE ilmselt hirmutama eeskätt süvariigiga. Uut ainest selleks said nad tänavu suvel ilmnud endise tippametniku Meelis Oidsalu avameelsetest ja emotsionaalsetest kommentaaridest. Kindlasti eksisteerib ka Eestis ametkondlik korporatiivsus. Samas EKRE propaganda tegemise oskused aitavad teha valitud teema suuremaks kui reaalsus – see ju ongi nende oma trump! Süvariiki on suht lihtne mütologiseerida, kuna ametnikud kipuvad infot instinktiivselt varjama. Ning mõistagi tekitavad tippametnike tänased palgad ja boonused taolisele retoorikale soodsa pinnase elanikkonna vaesemates kihtides.
Hirm on inimese üks põhilistest emotsioonidest. See aitab meil vältida ohte, ent võib tekitada ka foobiaid ja paanikat. Hirmutamistaktikat kasutav poliitik võtab küülikut hüpnotiseeriva kobra positsiooni. Need valijad, kes järgmiseks kevadeks on meie ohte tulvil maailma suhtes kartlikeks ja umbusklikeks haamerdatud, on populistidele lihtne saak.
Tunnusfoto: pexels.com
Järgmine osa Ivo Rulli e-raamatust „Populismi võidukäik“ ilmub laupäeval 8. oktoobril.
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: