Viimsi vallavolikogu 20. oktoobri istungi eel andisid opositsiooni esindajad käiku kolm arupärimist vallavalitsuse liikmetele.
Toome arupärimised ära nende esitamise järjekorras.
I
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt esitas arupärimise Kristel Menning ja selle luges ette Meelis Saluneem. Arupärimine esitati vallavanem Illar Lemettile (Reformierakond) seoses sihtfinantseerimise lepinguga nr 2-10.6/390, millega on Viimsi vald toetanud 6 000 (kuus tuhat) euroga väikesaarte programmi 2021 taotlusvooru raames esitatud projekti „Aeroglisseri soetamine“ omafinantseeringu osaliseks katmiseks.
“Viimsi valla dokumendiregistris on 02.07.2021 registreeritud sihtfinantseerimise leping nr 2-10.6/390 (edaspidi kui “leping”), millega on Viimsi vald toetanud 6 000, 00 (kuus tuhat) euroga väikesaarte programmi 2021 taotlusvooru raames esitatud projekti „Aeroglisseri soetamine“ omafinantseeringu osaliseks katmiseks.
Toetuse saajaks on Vabatahtlik Merepäästeühing MTÜ, keda esindas juhatuse liige Raul Rink, kes on samal ajal ka Tallinna Veespordi Klubi MTÜ juhatuse liige ja Aegna saarevanem.
Lepingu kohaselt soetati aeroglisser (hüdrokopter) tagamaks transpordiühenduse talviste ebasoodsate ilmastikuolude korral mandri ning Aegna, Prangli, Naissaare ja Kräsuli vahel ning vajadusel ka päästejuhtumite korral Tallinna ja Muuga lahe piirkonnas.
Kuna aeroglisserit hoitakse Viimsi vallale kuuluval kinnistul (Sadama tee 11 ja Sadama tee 11a), mis asub Viimsi valla ilusa rannajoonega rahulikus elamurajoonis, on aeroglisseri kasutamine eelkõige selle mürataseme tõttu (st. 125 db) kohalike elanike suure tähelepanu all. Nimetatud veesõiduki käivitamine ja sellega sõitmine rahulikus elamupiirkonnas muudab sealsete elanike elu välja kannatamatuks ja sisuliselt võimatuks. Kohalike elanike sõnul sõelub aeroglisser peamiselt Rohuneeme sadama ja Aegna saare vahet. Aeroglisseriga veetakse aastaringselt Aegnale turiste. Infot teenuse kohta leiab järgmiselt aadressilt: https://www.kaptenimaja.ee/aegna-admiralimaja ja www.watersport.ee
„Oma kolme kiire RIB tüüpi päästekaatriga saame korraga teenindada kuni 36 inimest. 30-kohaline laev Liisa teenindab teid aasta ringi. Talvel saab saarele ka 7-kohalise hõljukiga (aeroglisser)“.
Lähtudes eeltoodust palun vallavanemal vastata järgmistele küsimustele:
- Miks Viimsi vallavalitsus on toetanud aeroglisseri soetamist, kui seda kasutatakse peamiselt turismi edendamiseks Aegna saarel? Juhin Teie tähelepanu, et Aegna saar kuulub Tallinna haldusalasse.
- Kas ja kuidas on osutatud transporditeenust Viimsi väikesaarte (Prangli, Naissaare ja Kräsuli) elanikele. Kus võib leida infot viidatud teenuse ja selle maksumuse kohta? Kuidas toimub nimetatud teenuse eest tasumine?
- Mitu korda on aeroglisseriga väikesaarte elanikele teenust osutatud?
- Kui Lepingu kohaselt soetati aeroglisser (hüdrokopter) tagamaks talviste ebasoodsate ilmastikuolude korral mandri ning Aegna, Prangli, Naissaare ja Kräsuli vahel transpordiühenduse ning vajadusel ka päästejuhtumite korral Tallinna ja Muuga lahe piirkonnas, siis kuidas Te kommenteerite asjaolu, et tegelikult kasutatakse aeroglisserit igapäevaselt transpordiühenduseks Rohuneeme sadamast Aegnale ja tagasi?
- Kas nõustute, et kui aeroglisserit kasutataks üksnes lepingus ettenähtud eesmärkidel, siis aeroglisseri põhjustatud müra ei tohiks olla probleemiks, mis Rohuneeme elanike elu häiriks?
- Kuidas seletate Viimsi valla eelarveliste vahendite kulutamist (6000 eurot) Aegna saare turismielu edendamiseks?”
II
Valimisliidu Kogukondade Viimsi esindajad Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull esitasid arupärimise abivallavanem Alar Mikule (Reformierakond) seoses Viimsi vallas kehtestatud detailplaneeringute ülevaatega.
„Kehtivas koalitsioonilepingus, mis on allkirjastatud 01.11.2021, on punkt:
„Vaatame üle kõik elluviimata ja tänaseks mitteajakohased detailplaneeringud ning kaalume nende menetluse lõpetamist.“
07.12.2021 kuupäeval toimunud volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni istungi lõpus punkti 11 „Muud küsimused“ koosseisus oli arutelu seoses kehtestatud detailplaneeringutest ülevaate esitamisega komisjoni liikmetele. Protokoll on lisatud käesoleva arupärimise lisana.
Tänaseni ei ole vallavalitsus toonud ühtegi kehtestatud detailplaneeringut volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ette ega lisanud volikogu istungite päevakorra punktiks, mille puhul oleks saanud kaaluda mõne elluviimata ja tänaseks mitteajakohase detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.
Nimetatud koalitsioonilepingu sõlmimisest ja viidatud komisjoni istungist on tänaseks möödas peaaegu üks aasta.
Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2022-2027 tekstis lk. 15 on märgitud, et vallas on „2019. a seisuga realiseerimata ca 2500 planeeritud elamuühikut“. See formuleering viitab, et vastavasisuline analüüs võiks siiski olla vallavalituse poolt teostatud.
Eelnevast lähtuvalt on meil Teile järgmised küsimused:
- Milline on rakenduskava/ tegevuskava koalitsioonilepingu punkti „Vaatame üle kõik elluviimata ja tänaseks mitteajakohased detailplaneeringud ning kaalume nende menetluse lõpetamist.“ osas?
- Millise reaalselt mõõdetava mõõdiku on vallavalitsus seadnud nimetatud koalitsioonilepingu punkti täituvuse hindamiseks?
- Millal tutvustatakse volikogu komisjonidele ja volikogule ülevaadet kehtestatud detailplaneeringutest ja millal saab volikogu päriselt kaaluda mõne tänaseks avaliku huviga vastuolus oleva planeeringu kehtetuks tunnistamist? Või enam kui 5 aastat tagasi kehtestatud ja tänaseks elluviimis alustamata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist?
- Kes vallavalitsuse ametnikest on koostanud ülevaate kehtestatud, aga mitte ellu viidud detailplaneeringutest?“
III
Valimisliidu Kogukondade Viimsi esindajad Ants Erm, Tanel Ojang ja Ivo Rull esitasid arupärimise abivallavanem Marju Aolaidile (Isamaa) seoses kavaga hakata Viimsi vallale üürima SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium ruume.
„10. oktoobril tutvustasite Viimsi vallavolikogu eelarvekomisjoni istungil volikogu otsuse projekti üürilepingu sõlmimiseks SA-ga Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Ligi 16 miljonit eurot maksma läinud Viimsi Artiumi ehitamine toimus enamjaoalt Viimsis valla eelarveliste vahenditega läbi vallaettevõtte Viimsi Haldus OÜ. Artiumi ehitamiseks võttis Viimsi vald korduvalt laenu, suunates laenatud miljonid sihtotstarbeliselt Viimsi Haldusele Artiumi ehituse finantseerimiseks.
Eelnevast lähtuvalt on meil Teile järgmised küsimused:
- Millistest kaalutlustest lähtuvalt soovib Viimsi vallavalitsus hakata üürima ruume SA-lt Kultuuri- ja hariduskeskuses Viimsi Artium?
- Kas poleks loogilisem ja läbipaistvam finantseerida Artiumi üürikulusid läbi ruumide kasutajate eelarvete? Artiumi ruumide kasutajateks on erinevad asutused ja ühendused – koolid, huvikoolid, huviringid, MTÜ-d jne. Pakutud mudel näeb välja laustoetusena kõigile kasutajatele, arvestamata nende tegevuse sihteesmärki ja finantseerimise struktuuri (vald, riik, omaosalus, omatulu jne.)
- Millised on planeeritava üürilepingu peamised tingimused (lepingu tähtaeg, üüritavate ruutmeetrite hulk ja ruutmeetri üüri maksumus)?
- Kui suured on lisaks rendikulule planeeritavad igakuised muud lepingulised kulud?
- Mida kujutab endast lepingu klausel „juhtimiskulu“ ning millest on selle maksumus tuletatud?
- Mis kasu tõuseb Viimsi maksumaksjatele taolise üürilepingu sõlmimisest?“
Tunnuspilt: pexels.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: