Andres Jaanus: unustatud Viimsi – elu põrgu põhjas

Aastaid tagasi nimetas Tartu linnavalitsus ühe Kvissentali uuselamurajooni teelõigu Madruse tänavaks.

Linnavalitsuse ettepanekule nimi ise välja pakkuda keegi ei reageerinud ja nii saidki elanikud üleöö uue aadressi, mida mõnigi pidas alavääristavaks –  samas piirkonnas olid ju ka palju uhkema nimega Lootsi ja Kapteni tänavad. Asi jõudis välja kohtuni, kuid Madruse tänav on alles tänaseni.

Oma nimesaaga on ette näidata ka Viimsil. 1970ndate alguses hakati Tammneeme rajama suuremat elamurajooni. Esimese maja ehitamise ajal ei viinud nende kiviste ja soiste kruntideni veel teedki. Kogu materjal veeti kohale väikese UAZ-tüüpi veoautoga üle külaheinamaade ja laia kuivenduskraavi ületava puidust purde. Ka esialgne kruusatee oli pehmevõitu ja auklik.

„Ela nagu põrgu põhjas,“ tavatses öelda ühe kaugema krundi omanik, kui järjekordne laadung ehitusmaterjali oli vaja kohale toimetada.

Põrgupõhja tee saigi umbes paarikümne majapidamise aadressiks ning kelleltki vastuväiteid ei tulnud. Kuni hetkeni, mil üks majaomanik, kes oma elamist üürile anda soovis, seda nime ebasobivaks ja eemalepeletavaks pidama hakkas. Kuidagi õnnestus tal ümber veenda ka asumi teised elanikud ning 1990ndate keskpaiku kadus Põrgupõhja nimi ajalukku.

Ümbernimetamise järel jääb praeguseks juba kolmkümmend elukohta Hallikivi teele. Kas juhuslikult või mitte, aga päris tühjale kohale see nimi ei tekkinud, sest asumi alguse pool paiknesid endise Hallikivi (Pärtli) talu maad. Ometi oli nimevahetuse järel ka segadust – mõnikord jõudsid kirjad hoopis Nõmme linnaossa Hallikivi tänavale.

Kahju, et omapärased ja hästi eristuvad nimed kellegi jaoks häirivad on, isegi kui neid ei saa miskist otsast labaseks või halvustavaks pidada.

Maakatastri andmetel kannab Põrgupõhja nime 30 katastriüksust üle Eesti, lisaks üks tee Harku ja teine Põhja-Pärnumaa vallas. Teede-tänavate sarinimesid ja nende asukohti on hoopis vaevalisem meelde jätta ning arvatavasti on Tammneeme külaski neid, kes ei tea, kus asuvad Liivakivi või Kaldakivi tee.

Kõik ei ole siiski kadunud. Näiteks Haabneeme inimesed ei peaks küll häbenema, et mõned neist on sattunud elama Kolhoosi teele. Ei saa ju salata, et kolhoosiaeg oli vähemalt selle aleviku jaoks kõrgaeg, ehkki praeguseks on kõige siis loodud hea ja vajaliku kõrval saadud „päranduseks“ ka hulk nukraid varemeid.

Tunnusfoto: Vaade Põrgupõhjast Hallikiviks saanud teele

Andres Jaanus on Viimsi volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: