ANDRES JAANUS: Üldplaneeringu kondikava traageldati valmis ammu enne „kaasamist“

“Peaasjalikult peaks kokkulepitud arengusuundade puhul olema n-ö tellija rollis kogukond ja vallavalitsus viima seda tellimust täide.”

Sellisest loosunglikust põhimõttest on Viimsi vallavalitsus lubanud menetletavas üldplaneeringus (edaspidi ÜP) lähtuda. Kuidas on seni läinud? ÜP algatati volikogu otsusega 15. veebruaril 2022. Maakasutuse juhtotstarvete määramisega pidi ühe olulisema eesmärgina saavutatama rahvastiku sisserände pidurdamine. Teiselt poolt lubati tagada olemasoleva rohevõrgustiku toimimine ja laiendamine ning olemasolevate kaitsealade säilimine.

Kohe pärast algatamist oli igaühel võimalus avaldada oma arvamust ÜP lähteseisukohtade kaasamisküsimustikku täites. Vastuseid laekus 830, mida võib pidada küllaltki esinduslikuks, arvestades, et valdavale osale viimsilastest ei lähe uue ÜP menetlemine nagunii korda. Vähemalt niikaua, kuni see ei hakka neid isiklikult mingite piirangute või häiringute kaudu mõjutama.

Oma ettepanekuid on saanud esitada ka valla kodulehele majutatud ÜP kaasamiskeskkonna kaudu, samuti kirjalike otsepöördumistega planeeringu koostajatele. Toimunud on kaks ÜP eskiisi avalikku arutelu. Esimesel neist 2024. aasta detsembris tekitas peamise vastasseisu uute kaitsealade planeerimine või olemasolevate laiendamine erakinnistutele, mispeale vallavalitsus otsustas kaitsealade teema  edasisest menetlusest lahutada ja tegeleda sellega põhjalikumalt pärast ÜP kehtestamist. Ka teine arutelu juunis 2025 keskendus era- ja avaliku huvi konfliktile peamiselt seoses rohealade määramisega tiheasustusaladele. Jutuks tuli aga ka näiteks Miiduranna sadama tulevik.

Algselt laoti rohealad kaardile valimatult, pea igale veel täis ehitamata maalapile. Rohealad uue ÜP kontekstis puudutavad tiheasustust, nii ärritas see paljusid maaomanikke. Hakkasid levima hullud jutud eraomandi piiramatusse avalikku kasutusse andmisest (eriti merega piirnevatel maatükkidel) kuni sundvõõrandamiseni. Hiljem tunnistasid planeeringu koostajad ja vallavalitsus viga ning praegu on rohealadena käsitletud peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid (ehkki kinnistu piire ei näe me ÜP kaardirakenduses siiani). Kuid ilmselt kogu loodusliku ala pindala säilitamise eesmärki täites on rohealadeks määratud ka mõned külavaheteed ehk asfaldiservad.

Vee teema jätkuvalt käsitlemata

Uue ÜP seletuskirjas on täiesti maha vaikitud veevarustuse piisavuse teema. Ehk mäletavad viimsilased veel paari-kolme aasta taguseid hoiatussõnumeid, kus paluti vee tarbimist piirata, sest kriitiline piir (5500 m³/ööpäev) oli ületamisele väga lähedal. Ka käesolev ehk 2026. aasta on seni olnud äärmiselt sademetevaene, mis kindlasti hakkab mõjutama kastmisvee vajadust suveperioodil. ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH, lk. 126)  juhib joogivee piiratud ressursile küll tähelepanu ja näeb lahendusena uue veehaarde rajamist ning ühenduste parandamist Tallinna linnaga. Kuid jätab vastutuse AS-le Viimsi Vesi, kes peaks põhjavee tarbimisega seotud mõjusid jälgima. Eriti küsitav  on seisukoht, et uues ÜP-s selles osas täiendavaid tegevusi ette näha pole vaja.

Ometi oli juba kehtiva ÜP koostamise ajal 1990ndate lõpus teada, et ainus arvestatav veehorisont mitte ainult Viimsi mandriosas, vaid suures osas Põhja-Eestist on kambriumi-vendi veekiht. See katab ka kavandatava Äigrumäe veehaarde ja uuringute tulemuseks on suurima tõenäosusega ühendatud anumad ehk pikemas vaates jääb lootus vaid ühendustele pealinnaga. Kui aga tekib kriisiolukord, ei loe Tallinn Viimsit ilmselt prioriteetseks piirkonnaks, mille varustuskindlus tuleb tagada.

Kehtivas ÜP-s prognoositi Viimsi valla maismaa osa rahvaarvuks tulevikus 13500 inimest. Suuresti tugines see prognoos just poolsaare veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale. Viimsi valla toonast rahvaarvu ehk lähteandmeid tõlgendati juba siis väga laiades piirides. Ametlikuks elanike arvuks saadi 1998. aastal ca 5500, kuid faktiliselt, arvestamata ajutiselt kohalolevaid ehk suvilarahvast, elas Viimsis paar tuhat inimest enam ja eksperthinnangud rääkisid ÜP kehtestamise eel koguni 11500 elanikust. Tagantjärele on välja arvutatud, et ÜP kohaste detailplaneeringutega lisandus viimase 25 aastaga umbes 8000 viimsilast, teist sama palju aga ÜP-t muutvate detailplaneeringutega.

Eeldades, et paljudest „illegaalidest“ on vahepeal saanud Viimsi ametlikud maksumaksjad, puudub vallavalitsusel siiski täpne ülevaade tegelikust elanike arvust. Kui ametlikuks arvuks on käesoleva aasta alguse seisuga ca 23000, siis mõne aasta taguste, peamiselt mobiilse positsioneerimise teel saadud andmete põhjal võib tegelikult Viimsi valla hüvedest osa saada 3000–4000 inimest enam. Lisades siia veel kehtiva ehitusõiguse, tuleb juurdekasvuks ilma menetletavas ÜP-s loodavate tingimusteta 4000–5000 inimest (KSH, lk. 131, lähtearvuks seal 21800). Kokku teeb see hinnanguliselt 30 kuni 32 tuhat potentsiaalset elanikku. Aga sellele lisaks prognoositakse uue ÜP-ga veel kuni 4000 elaniku lisandumist. Isegi juhul, kui need hinnangud on üle pakutud, täitub Viimsi arengukavas seatud eesmärk ehk 30000–31000 elanikku tunduvalt varem kui ÜP perioodi lõpuks määratud aastal 2050. Kaasamisküsimustikule vastanutest üle 70% valis aga talutavaks rahvaarvuks vahemiku 27000–29000, mis oligi koostajate pakutuist vähim.

Kokku teeb see hinnanguliselt 30 kuni 32 tuhat potentsiaalset elanikku. Aga sellele lisaks prognoositakse uue ÜP-ga veel kuni 4000 elaniku lisandumist.

Nüüd saabki sujuvalt üle minna kaasamisele. 2022. aasta kevadel pidas ligi 75% ÜP lähteseisukohtade kaasamisküsimustikule vastanutest kõige olulisemaks just elanike arvu kasvu, sh sisserände piiramist. Elanike arvu kasv koos ehitustegevuse ja arendamisega valmistab muret palju suuremale osale viimsilastest (kokku 66%) kui näiteks loodushoid ja keskkonnamõjud (12%). Kas planeeringu koostajad on sellega arvestanud? ÜP esmane eskiis avalikustati aprillis 2024 ehk kaks aastat peale küsitlust – oli aega atra seada.

Arenguala mõiste hägus

Teatavasti on kõige tõhusam viis rahvaarvu kasvatamiseks korterelamute rajamine. ÜP seletuskiri piirab selle tegevuse Viimsi alevikega ja tükikesega Laiakülast, kuid kaardile vaadates on sisuliselt kõik potentsiaalsed korterelamualad juba praegu täis ehitatud. See võiks justkui rahustada.

On aga veel üks võimalus – võtta kasutusele märksa laiemalt tõlgendatav ja hägusam arenguala mõiste. Kui võrrelda arengu- ja ettevõtlusala võimalikke funktsioone, siis on kattuvus väga suur. Ainuke vahe tuleb sellest, et arengualal „lõimitakse“ ettevõtlus elukondliku kasutusega ehk kortermajade ehitusega. ÜP seletuskirja kohaselt võib korterelamualad täita täies ulatuses ka väikeelamutega.

Kui küsisin viimasel keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolekul, miks ei võiks sama põhimõtet rakendada ka arengualade puhul, sain vastuseks, et siis kaob arendushuvi ja selleks mõeldud alad (Milstrand, endine kalatööstus, Laivi kvartal, Miiduranna sadam) jäävad veel vähemalt 20 aastaks rääma ja lagunema.

Menetluse käigus on enamus arendussoove tagasi lükatud põhjendusega, et ÜP eesmärk on tagada tasakaalustatud ruumiline areng, mis arvestab nii avalikke kui ka erahuve. Paistab, et mõnel juhul see põhimõte ikkagi ei kehti ning just arengualade osas lähtutakse selgelt paari-kolme suurärimehe, aga mitte Viimsi kogukonna tellimusest, ja mida vallavalitsus on valmis tagajärgi põhjalikumalt analüüsimata nõus ellu viima. Küllap siis on õigel ajal leitud õiged uksed ja õiged inimesed, kellele oma ideed maha müüa. Millal need „diilid“ on sõlmitud, jääb teadmata, aga kogukonna või vähemalt eelnimetatud kaasamisküsitluse sisendit on tuimalt ignoreeritud. Ehk taas on kinnitust leidnud kaasamisega väljakujunenud põhimuster – inimesed kuulatakse küll ära, aga ei võeta kuulda.

Kuna juba 23. aprillil võtab volikogu suure tõenäosusega üldplaneeringu vastu (see pole veel kehtestamine ehk ollakse „poolel teel“), soovitan veelkord tutvuda või värskendada mälu ka eelmise koosseisu vallavoliniku Tanel Ojangu põhjalikuma analüüsiga, mille ta saatis 2025. aasta septembris kõigile toonastele volikogu liikmetele.

Seal jõuab ta muuhulgas järeldusele, et kui arengualadele luuakse lisaks elupindadele ka tuhandeid uusi töökohti (viide ÜP koostamise jätku-uuringule „Struktuurplaani realiseerimise liiklusmõjud“, 2025, lk. 3-4), peaks ainuüksi ärifunktsioon hoonete tulevase renditulu näol arenduskulud katma ja elamufunktsiooni vajadus langeks sootuks ära nagu näiteks Ülemiste City’s.

Ka valla peaarhitekt Endrik Mänd on ühel varasemal kohtumisel möönnud, et arengualade laiema elukondliku kasutuse ja ärifunktsiooni parema toimimise vahel ei pruugi olla positiivset seost. Andes võimaluse laiaulatuslikuks elamuehituseks, tunnistavad ka planeeringu koostajad kaude, et äriline pool soovitud kujul Viimsis tõenäoliselt toimima ei hakka.

Kaasamisküsimustikule vastajatest ligi pool näeks arengualasid hoopis rekreatsioonialade või haljakutena. Selle peale kostetakse muidugi, et rohealad tulu ei tekita. ÜP seletuskiri viitab arengualade peatüki juures küll elluviimise kavale, mis määratakse detailplaneeringuga, ent üheselt välistatud pole stsenaarium, kus elamuarendus realiseerub enne avalikku kasutusse suunatud äri- ja ühiskondlikud hoonete rajamist.

Ehk oleks mõistlik alustada väiksemast pilootalast, et näha, kas selline ärimudel (40% elukondlik ja 60% ärifunktsioon) ka reaalselt tööle hakkab. Vastasel juhul saab Viimsi juurde mitu tuhat uuselanikku ja ülejäänud viimsilastele ei looda mingit lisaväärtust. Koos uuselanikega hakkame siis jagama vaid muresid nagu joogiveekriisi veel kiirem lähenemine ja tipptundidel aina pikenevad ummikud.

Tammneeme hoiatav näide

Mõõtkava on küll väga erinev, aga hoiatava näite, kuidas ka detailplaneeringut ei suvatseta järgida, toon oma kodukülast Tammneemest. 2008. aastal kehtestati kõigist vajalikest instantsidest hooga läbi tõugates üks üldplaneeringut muutev detailplaneering, mis võimaldas umbes 4 ha suurusele kaitsemetsaalale elamute ehitamist. Selle juures oli tingimuseks, et üks krunt jääb ühiskondlike ehitiste maaks ning arendaja rajab sinna lasteaia. Esialgu oli takistusena ees Viimsi Vee pumbajaam. Pumbajaam on ammu likvideeritud, enamus elamukrunte täis ehitatud, aga lasteaeda ega muud külale vajalikku ei paista kusagilt ning varem antud lubadust ei taha asjaosalised enam mäletadagi.

Jääb veel küsimus, kellega neid uusi korterelamuid täitma hakatakse? Ametliku statistika järgi Viimsi rahvaarv 2025. aastal üle hulga aja kahanes (110 inimese võrra). Ka Eestis tervikuna jääb loomulik iive juba aastaid sügavalt miinuspoolele ja tagamaad, kust pealinna piirkonda seni on tuldud, on peaaegu kokku kuivanud. Tuginedes nii isiklikule kogemusele kui tutvusringkonnale, võin kinnitada, et isegi põliskülades kuuleb järjest enam muud kui eestlaste emakeelt. Need pole siiski skandinaavlaste või kesk- ja lääneeurooplaste järeltulijad, vaid Viimsi sarnaneb üha enam mõne Tallinna linnaosaga. Paljud põlisviimsilased kurdavad, et elukeskkond jääb sõna otseses mõttes kitsaks ning ärksamad neist on, küll raske südamega, teinud otsuse siit sootuks ära kolida. Just lasna- või mis iganes muud mäestumist aga on lubatud Viimsis vältida.

Andres Jaanus on Viimsi vallavolikogu keskkonna- ja planeerimiskomisjoni liige.

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised