Viimsi vallavolikogu eelarvekomisjoni 8. aprilli koosolekul arutati vallavalitsuse poolt volikogule koostatud eelnõu, mille kohasel vallavalitsus laenab tänavu kuni 15,4 miljonit eurot.
Vimsi valla jaoks on tegemist pretsedenditult suure laenuga, sellist summat pole ükski varasem vallavalitsus laenanud Kuna Viimsi Uudised on antud eelnõu sisu juba tutvustanud (vt. linki uudisele artikli lõpus), siis anname järgnevalt ülevaate eelarvekomisjonis laenu võtmise üle toimunud arutelust.
Vallavalitsust esindas komisjoni istungil rahandusosakonna juhatja Evelin Vahenõmm.
Komisjoni liige Kristjan Põldre (Eesti 200) küsis, et kui kui laen võetakse välja osade kaupa, siis kas iga osa võtmisel tullakse ka komisjoni seda kinnitama? Vahenõmm vastas, et nii ei tehta.
Komisjoni liige Jaak Sepp (Kogukondade Viimsi) küsis, kas on teada kuhu raha läheb? Vahenõmme sõnul läheb seesumma investeeringuteks ning et kõik on seletuskirjas välja toodud. (Seletuskirjas on reas kõikide invsteerimisobjektide maksumused, aga pole välja toodud, millises mahus mõnda neist objektidest rahastatakse laenuga ja millises mahus valla omavahenditest. Toim.)
Meelis Saluneem (EKRE) küsis, kas eelmisest aastast ei toodud laenu üle tänavusse aastasse? Vahenõmme sõnul toodi kasutamata tulud ja kulud üle esimese lisaeelarvega. Saluneem märkis, et eelnevatel kordadel on laenu võetud objektipõhiselt, täna aga võetakse aegade suurim laen ja kaetakse sellest terve investeeringute nimekiri, mis on segadustekitav. Vahenõmm vastas, et investeeringute kavas on täpselt kirjas, kuhu laen läheb ja lisas, et volikogu on need investeeringud heaks kiitnud. Saluneem leidis, et osad investeeringud võivad minna kohtusse ja toppama jääda. Eelmine aasta võeti laenu 5 miljonite eurot, tänavu 15 miljonit eurot ja ikka mahume lubatud laenu piirmäära protsendi piiridesse. Kuidas see võimalik on, küsis Saluneem.
Vahenõmm selgitas, et eelarvestrateegia paneb paika pikad plaanid paika ning et jooksva eelarve kulud ja tulud on tasakaalus, ka võlakoormus on lubatu piirides. Septembris tehakse järgmise aasta eelarvet, kus kõik numbrid muutuvad. Valla tuluplaan on väikeses ülelaekumises, investeeringuid ära jätma ei pea. Kui laenu võtta ei soovita, siis tuleb teha eelarve muudatus ja investeeringud välja võtta.
Põldre küsis, kes seda otsustab, kas laen võetakse välja? Kui omavalitsuste rahastamise skeem muutub, mis siis saab? Vahenõmme sõnul tuleb siis uuesti volikogusse siis tulla. Saluneeme hinnangul on arusaamatu, miks on kõik investeeringud ühte tabelisse kokku pandud. Miks laenu ei saa võtta objekti kaupa?
Põldre küsis, et mis saab kui näiteks tulumaksu laekumine väheneb. Vahenõmme sõnul võetakse laen välja aasta jooksul ja vallavalitsus vastavalt vajadusele otsustab, millal ja kas laen üldse välja võetakse. Kui midagi muutub, siis tullakse uuesti volikogusse. Kui investeering kallineb, siis tuleb samuti volikogusse tulla.
Jaanus Koni (Reformierakond) tuleb maksulaekumiste vähenemise korral mõned investeeringud ära jätta. Vahenõmm tõi välja kaks stsenaariumi. Kui riik otsustab tulubaasiga midagi teha, siis on variant, et vald ei tee investeeringutega midagi ning volikogu peab muutma eelarvet. Teine variant on investeeringute plaani ellu viia laenu võttes. Seda raha ei võeta arvele, vaid võetakse kasutusele vastavalt vajadusele kui raha on vaja kasutada. Seega ei hakka vald kohe laenuintresse maksma, vaid maksab sellelt osalt laenult, mis on kasutusse võetud.
Kaarel-Mati Halla (Keskerakond) sõnul on volikogu investeeringud kinnitanud ja tuleb selle järgi talitada.
Koni küsis, mis oleks parem variant? Saluneeme sõnul tuleb laen osadena võtta, mitte kõik korraga. Laenu tuleb võtta vajaduspõhiselt. Laenata kogu summa korraga vajadust pole, sest volikogu koguneb igakuiselt nagunii. Vahenõmme selgitas, et objektipõhiste laenutaotlustega volikogus käimine võtaks liiga palju aega.
Sepp küsis, milliseks kujuneb valla laenukoormus? Vahenõmm ütles, et 66%. Sepp andis hinnangu, et selline laenuvõtmise õiguse andmine on vastutustundetu – pole teada, kuhu see laen läheb.
Koni ütles, et kui investeeringu maksumus kallineb, siis volikogu otsustab, kas nad annavad nõusoleku või mitte.
Saluneeme hinnangul on arusaamatu, kuidas valla laenukoormus jääb muutumatuks. 66% oli ka eelmine aasta, nüüd võtame 15 miljonit täiendavat laenu ja ikka on laenukoormus 66%. Selline laenamine ei jäta puhvrit järgmistele volikogudele. Mõistlik oleks võtta laen investeeringute kaupa.
Vahenõmm ütles, et investeeringud on eelarvestrateegias ja on volikogu poolt kinnitatud. Kui ei soovita laenata nii palju kui plaanis, tuleb investeeringuid muuta.
Põldre küsis, kas laenuhange on aprillis ja peale seda tehakse investeeringute ehitushanked. Vahenõmm selgitas, kui rahaline kate on olemas, saab ehitushanked teha. Põldre küsis, kas laenu peab ära kasutama aasta jooksul. Vahenõmme sõnul vaadatakse kulusid rahavoogude põhiselt. Kui laenuvõtmise aeg hakkab läbi saama, ei pea laenu võtma.
Sepp küsis, kas vallavalitsus on laenuvõtmise ettepaneku teinud kooskõlas eelarvestrateegiaga aastani 2028. Vahenõmm kinnitas, et see on kooskõlas kehtiva eelarvestrateegiaga. Keegi ei tea, mis 5 aasta pärast juhtub ning eelarvestrateegiat seiratakse pidevalt. Iga aasta võetakse laene, samal ajal makstakse ka eelmisi laene ära.
Saluneeme selgitas, et ta pole investeeringutele vastu, aga parem oleks teha asju objektide kaupa. Siis oleks kõigil selge, kuhu raha läheb.
Eelnõu vastu olid Meelis Saluneem ja Jaak Sepp, erapooletuks jäi Kristjan Põlder. Eelnõu toetasid Kaarel-Mati Halla, Jaanus Koni ja Jan Trei (Isamaa).
Rekordlaenu võtmine otsustakse 16. aprillil toimuval volikogu istungil.
Tunnuspilt: freepik.com
Loe samal teemal:
„Viimsi vald võtab tänavu enam kui 15,4 miljonit eurot laenu“
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Jaga: