Ajakirjanik Kristo Niglas on 5. detsembri Pärnu Postimehes avaldanud artikli „Teadlased: Kormorane peaks Euroopa Liidus ühiselt ohjama”.
Kuna teema on aktuaalne ka Viimsis, siis tsiteerime lugu lubatud mahus:
“Tartu ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Lauri Saks märkis, et 1998. aastal, kui Eestis oli umbes 4000 haudepaari, selgus uuringust, et näiteks koha moodustas kaks–kolm protsenti kormoranide toidust. Karbaste päevane toiduvajadus on 350–500 grammi kala. Arvutuslikult sõid kormoranid ära Väinamerest 12,8 tonni koha ehk ligikaudu 100 000 noorkala aastas. Toona oli kormorane kümme korda vähem.
/—/
Kui me midagi ette ei võta, siis kümne aasta jooksul lõpeb kaluritele tindipüük, kuid kormoranid söövad seal edasi, kaob tindi asurkond. Kormoranid ei kao sealt kuhugi, sest siis hakkavad nad seal sööma vimba, kui nemadki ära kaovad, siis viidikat ja nii edasi.
/—/
Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte muretseb, et kormoranide küttimisega minnakse liiale.”
Täismahus saab ülevaadet kororandide arvukust käsitlenud teaduskonverentsist lugeda SIIT.
Loe samal teemal:
“ANDRES JAANUS: oli kord Kajakasaar…”
“Algab järgmise aasta linnu kormorani pildikorje”
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: