Suur Reede on kristlikus maailmas üks olulisemaid ja pühamatest päevadest, mis tähistab Jeesuse Kristuse ristisurma.
See päev kuulub suurde nädalasse ehk kannatusnädalasse ning eelneb ülestõusmispühadele. Suur Reede on vaikuse, leina ja mõtiskluse päev, mille tähistamine on läbi sajandite kujunenud sügava usulise ja kultuurilise tähendusega.
Ajalooline taust
Suur Reede sündmused pärinevad Uue Testamendi evangeeliumidest, mis kirjeldavad Jeesuse viimaseid elupäevi, tema vangistamist, kohtupidamist, ristilöömist ja surma. Jeesus suri arvatavalt umbes aastal 30–33 pKr Jeruusalemmas, Rooma võimu all. Tema surma peeti ohvriks inimkonna pattude eest ning seetõttu sai sellest kristliku lunastusõpetuse keskne element.
Suur Reede tähistamine kristlikus kirikus sai alguse juba varasel keskajal. 4. sajandil, kui kristlusest sai Rooma riigi ametlik religioon, hakati kirikukalendrit süstematiseerima ja selles kontekstis kinnistus ka Suure Reede tähistamine. See päev muutus sügavalt liturgiliseks ja vaikseks — erinevalt rõõmsatest pühadest ei peetud Suurel Reedel missa traditsioonilises tähenduses, vaid keskenduti palvetele, evangeeliumide lugemisele ja kannatusloole.
Kombestik Euroopas ja Eestis
Suur Reede on läbi sajandite olnud vaikuse ja sisekaemuse päev. Paljudes Euroopa maades, eriti katoliiklikes ja protestantlikes piirkondades, on see püha päev, mil paljud töö- ja meelelahutustegevused peatatakse. Traditsiooniliselt ei töötata, ei peeta pidusid ega kuulata valju muusikat. Paljud usklikud osalevad kirikuteenistustel, mille keskmes on ristilöömisloo ettelugemine, vaikne palve ja risti kummardamine.
Eestis, kus luteri usk on olnud ajalooliselt domineeriv, on Suur Reede samuti vaikne ja tõsine päev. Eriti talurahva seas oli see päev seotud mitmete keeldude ja uskumustega: ei tohtinud teha tööd, eriti mitte raskemaid talutöid; ei pestud pesu ega keedetud; peeti kinni toidupiirangutest ja paastuti. Usuti, et Suurel Reedel tehtud töö ei too õnne ning võib tuua isegi õnnetust.
Tänapäeva Eestis on Suur Reede riiklik püha ning sellel päeval on paljudel inimestel vaba päev. Kuigi usuline tähendus ei ole kõigi jaoks keskne, peetakse seda siiski eriliseks ajaks — mõtisklemiseks, perega koosolemiseks või lihtsalt vaiksemaks olemiseks. Kirikutes peetakse eriteenistusi, kus kõlab Johannese või Matteuse passioon, ning tuletatakse meelde Jeesuse kannatusi ja ohvrit.
Sümboolika ja tähendus
Suurt Reedet tähistatakse sümboolselt mustade või lillade kirikukangastega, mis märgivad leina ja kannatust. Tuli ja küünlad, mis tavaliselt kirikutes põlevad, võivad olla sel päeval kustutatud, sümboliseerides maailma pimedusse jäämist Kristuse surma hetkel. Sageli jäetakse altarid tühjaks ning kellad vaikivad.
Tänapäeval aitab Suur Reede paljusid inimesi mõtiskleda mitte ainult usuliste teemade, vaid ka elu sügavamate väärtuste ja inimsuhete üle. Vaikuse ja leina kõrval peitub Suures Reedel ka lootus — teadmine, et ülestõusmine on lähedal, ning kannatuse kaudu sünnib uus elu.
Tunnuspilt: freepik.com
Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.
Viimsi Uudised
Jaga: