TANEL OJANG: kas leidub retsepti valitsemise värskendamiseks?

Winston Churchill on andnud inimkonnale palju mõtlemapanevaid tsitaate. Üks vägagi asjakohane kõlab nii: „Võim korrumpeerub alati ja absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt.“

Demokraatlike protsesside toimimiseks on kirjutatud terve hulk erinevaid õigusakte, mille eesmärk ilmselt on olnud absoluutse võimu tekkimise vältimine. Absoluutse võimu tekkimist, selle olemust ja tagajärgi ei pea meie riigi geograafilisest asukohast liiga kaugelt otsima.

Demokraatia elus püsimiseks ja vaba õigusriigi toimimiseks on loodud erinevaid võimu kontrollivaid komisjone või riiklike võimuaparaati kontrollivaid ametkondasid. Õigusakte või seadusandliku võimuga mitte kokku puutunu mäletab samuti kooli ühiskonnaõpetuse tundidest arutelusid võimude lahususe printsiibist kui ühest tähtsaimast õigusriigi toimimise alustalast.

Võimude lahusus ehk põhimõte, kus seadusandev võim ja täitevvõim on teineteisest sõltumatud ja nende omavaheliste arusaamatuste klaarimiseks on olemas kolmas sõltumatu võim – kohtud. Paslik oleks siia juurde lisada veel üks dimensioon, mis ei ole karvavõrdki vähem tähtsam. Ja see on erinevate võimude teostajate riigimehelikkus.

Pilk koduvalda

Millised mehhanismid on meil kasutusel, et natukenegi õigusriigi põhimõtete lõhna tunda?

Seadusandlusest tuleneb kohustus kohalike omavalitsuste volikogude liikmetest luua revisjonikomisjon, mille eesmärk olekski teostada järelevalvet täitevvõimu ehk vallavalitsuse üle.

Volikogu revisjonikomisjoni sisuliste otsustus- ja toimimisprotsesside üle on saanud otsustada Viimsis vallavolikogu koalitsioonid.  Nende kujundatud Viimsi valla põhimäärus, mis kirjeldab muuhulgas ka volikogu revisjonikomisjoni tööd.

Erinevad koalitsioonid on revisjonikomisjoni töö põhimäärusesse kirjutanud võimuteostajate jaoks võimalikult vähe segavaks taustaheliks.

Olen ka ise volikogu revisjonikomisjoni liige ning selle tööd seestpoolt näinud. Mäletan siiani kuidas entusiasm ja teotahe pihta said, kui sai selgeks, milliste reeglite järgi saab revisjoni komisjonis toimetada. Ei olegi nii, et hämara teema esile kerkimisel saab minna ja nõuda dokumente ja teemat sisuliselt uurida. Kaugel sellest. Erinevad koalitsioonid on revisjonikomisjoni töö põhimäärusesse kirjutanud võimuteostajate jaoks võimalikult vähe segavaks taustaheliks. Vaatame lähemalt.

Oletame, et Sul hing kriibib ja ei mahu pähe, kuidas näiteks sai mõne vallale (ehk meile viimsilastele) või selle äriühingule (ikka meile viimsilastele) kuuluva maatüki võõranda alla turuhinna näiteks mõne üldplaneeringut muutva suurehitise tarbeks. Oled revisjonkomisjoni liige ja mõtled, et sa oled valitud rahvasaadik, sul on mandaat – lähen ja küsin. Uurin ja puurin ja selgitan välja põhjendused. Aga võta näpust! Sein on ees, kas tead sa!

Tuleb välja, et Viimsi valla kehtiv põhimäärus seab revisjonikomisjonile väga kitsa nööri käimiseks. Esiteks peab revisjoniülesanne olema revisjonikomisjoni tööplaanis. Plaaniväliselt millegagi tegeleda ei saa. Ühelgi ametnikul või valla asutusel ei ole kohustust dokumente väljastada või selgitusi anda, kui antud teema ei ole revisjonikomisjoni  tööplaanis. (Ega  ta liiga sujuvalt lähe ka siis kui teema oleks tööplaanis).

Kuidas saavad ülesanded revisjonikomisjoni tööplaani? Selleks peavad nad kõigepealt saama revisjonikomisjoni enda poolt heakskiidetud tööplaani. Siin tuleb ära märkida, et volikogu komisjonides on enamus ehk otsustav ülekaal koalitsiooni käes. Ehk seltskond, kes ise võimu teostab, saab läbi oma revisjonikomisjonis istuvate inimeste panna juba siin esimese piduri.

Teiseks kui õnnestubki teema saada revisjonikomisjoni tööplaani, siis peab see plaan saama kinnituse volikogust. Ehk nüüd on järgmine võimalus koalitsioonivõimu teostajatel pidurit panna ja tööplaani mitte kinnitada. Või saata plaan komisjoni  tagasi „sõnastuse parandamiseks“, mis võib kaasa tuua selle, et alguses vihasena läikivaid kihvasid paljastav revisjoniülesanne sõnastatakse hambutuks niutsuvaks lutipudelit paluja taustaheliks.

Meil justkui on võimu kontrolliv protseduur olemas, aga sisuliselt seda ei ole.

Oletame, et saidki enamvähem sõnastuses ülesande tööplaani. Viid selle ruttu läbi. Avastad teatud möödapanekud ja paned revisjoni ülesande akti kiiresti kokku ja tood komisjoni ette, et see volikogusse viia ja võimalikult kiiresti vallavalitsusele edastada. Juhtub see, et läbid sama protseduuri tagurpidi ning volikogus võtab vallavalitsus revisjoni akti teadmiseks. Võtab teadmiseks ja kogu lugu. Mingit ülevaadet või tagasisidet tegevuste parandamise kohta ei järgne.

Meil justkui on võimu kontrolliv protseduur olemas, aga sisuliselt seda ei ole. Eksisteerib ta ainult paberil põhimääruses ja on näiline. Tegelikkuses on koalitsiooni käes absoluutne võim ja neil on erinevad tasandid, kus absoluutset võimu teostada absoluutselt selliselt nagu nemad soovivad ja opositsioonis olles ei saa sa absoluutselt mitte midagi ette võtta.

Kuidas oleme siia jõudnud?

Kohalikus poliitikas on esipaanil olnud põhiliselt poliitiline skoorimine konkurentide arvelt. Mis viibki pikema aja jooksul sinna, et demokraatlikud õigusriigi toimimist reguleerivad õigusaktid ja normid kujunevad ainult näiliselt toimivaks.

Poliitika on niigi närvide mäng ja võidujooks ajaga. Kui nüüd poliitilised konkurendid saavad võimaluse kaikaid kodarasse loopida, siis muutub talumatult aeglane protsess veelgi aeglasemaks. Ilmselt see ongi tekkemehhanism taoliste näiliste õigusriigi protsesside tekkeks, kus sisu aga võimaldab tegelikult koalitsiooni võimu veelgi enam konsolideerida.

Hüpoteetiliselt arvan, et kui võimu teostamise juures oleks rohkem riigimehi ja vähem poliitilisi vihmavarjumehi, siis ei oleks vajadust demokraatia kraane sisuliselt kinni keerata. Algatuseks võiks revisjonikomisjoni poole väiksemaks teha. Laiali saata ei saa, sest selle komisjoni olemasolu nõuab KOKS. Vahest oleks rohkem kasu ühest tõsiselt sõltumatust siseaudiitorist, kes saab positsioonile avaliku konkursi korras ja on eelistatavalt mitte avaliku sektori ega poliitilise taustaga.

Mida järeldada?

Võiks mõtiskleda, kas kandidaat on sisult eesmärkidele orienteeritud või on tal vajadus ajada parteipoliitikat  selleks, et tagada endale koht poliitilises hierarhilises toiduahelas. Ehk kas ta võiks hakata poliitilise punktivõistluse tõttu teemaalgatusi maha suruma ja teemapüstitajat naeruvääristama, mis toob kaasa protsesside ja reeglite kujundamise selliseks nagu artiklis eelnevalt juttu oli.

Või kas kandidaat võiks olla inimene, kes ei ole seotud poliitilise toiduahela külge ning on orienteeritud sisule. Ja kas tema tegevus ei põhjusta õigusriigi alustaladena toimivate õigusaktide teovõimetuks kirjutamist.

Valijad väärivad neid, keda nad valivad. Valija kätes on sügisel võim, et anda võimalus neile, kellel ei ole seoseid poliitilise toiduahelaga. Kelle nimekirjas ei ole kandidaate, kes hüppavad ühest seltskonnast teise ja seda ilmselt ainult selleks, et moel või teisel koalitsiooni päikesel ka ennast lasta soojendada.

Kogukond otsustab, kas lasta Viimsi vallas valitsemisel mädaneda või kasutada retsepti, et seda värskendada.

Tanel Ojang kandideerib Viimsi vallavolikokku Kogukondade Viimsi ridades.

Loe ja vaata samal teemal:

„TANEL OJANG: juhhuu, Viimsi võimumehed skeemitavad vana staadioni maaga“

„VANA HÕBE! Tanel Ojang: Viimsi elukeskkonna kvaliteedile tuleb seada kindlad kriteeriumid“

„TANEL OJANG: Viimsi Veele suunatud raha kasutamine jääb ülimalt uduseks“

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised