Segaolmejäätmete kallinemine on kasvatanud huvi klaasi liigiti kogumise vastu

Segaolmejäätmete veo kallinemine paneb inimesi järjest rohkem vaatama, mida segaolmejäätmete kasti visata.

Eesti Pakendiringluse andmetel kasvab klaaspakendite kohtkogumine ning ainuüksi tänavu on kortermajade, ettevõtete ja teiste jäätmevaldajate juurde lisandunud mitu tuhat uut klaasikonteinerit.

„Näeme väga selgelt, et huvi klaasi liigiti kogumise vastu kasvab. Kui varem viidi klaaspakendid pigem avalikku kogumispunkti või sattus suur osa neist segaolmejäätmetesse, siis järjest rohkem soovitakse eraldi konteinerit oma maja juurde. Oma osa on kindlasti ka segaolmejäätmete hinnatõusul – mida vähem segaolmejäätmeid tekib, seda paremini saab jäätmekulusid kontrolli all hoida,“ ütles Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.

Arenguruumi on siiski veel palju. Viimase sortimisuuringu andmetele tuginedes jõuab Eestis segaolmejäätmetesse hinnanguliselt umbes 71 miljoni klaaspudeli jagu klaasi aastas ehk ligi 194 000 pudelit iga päev. Kaalult vastab see ligikaudu 2200 prügiautokoormale aastas ehk kuuele autokoormale klaasile iga päev.

Tunnuspilt: Eesti Pakendiringlus

Kui lugu meeldis, siis palun toeta sõltumatut kogukonnaportaali ning ANNETA.

Viimsi Uudised

Jaga: